emaslinnul kõrgus kuni 60 cm ja kaal vahemikus 650 – 850 grammi. Emaslind kasutab enda varjamiseks ümbrusega kokkusulavat sulestikku, kuid isaslind on väga kirju sulestikuga ja omab jalgadel teravaid kannuseid, mida kasutab võitlemiseks teiste isaslindudega oma pesitsemispiirkonna kaitsmisel. Lind toitub väga mitmekesiselt, põhiliselt puuviljadest, seemnetest, lehtedest, pungadest, juurtest ka putukatest ja ka väikestes roomajatest. Veebruari kuus faasanite talvised karjad hajuvad pesitsuspiirkodadesse. Isaslind valib välja oma lemmikkoha, mida pidevalt jälgib ning meelitab sinna 2-3 emaslindu, ühega neist moodustab isaslind paari. Pesa luuakse varjatud kohas maapinda kraapidud augus, mis on seest kaetud pehmete lehtede ja sulgedega. Emaslind muneb pessa 3 kuni 12 muna ja haub neid vahetpidamata 25 kuni 28 päeva, jättes pesa ainult söögiajaks. Isaslind valvab pesa pidevalt. Linnupojad kooruvad munadest hästi
1972. aasta algul raviti ametlikel andmeil haiglates 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. teistel andmetel ulatus mürgistatute arv kümnetesse tuhandetesse. 1940. aastal alustati Rootsis teravilja puhtimist elavhõbedaühenditega. Nii oli võimalik efektiivselt hävitada seemneviljas kahjulikke mikroorganisme. Aasta-aastalt puhtimine laienes. Järgmisl aastakümnendil aga hakkas lindude arvukus vähenema ja 1960-ndail aastail märgati faasanite ja põldpüüde haigestumist ebatavalisse haigusse: linnud lonkasid ja kannatasid tasakaaluhäirete all. Vähenema hakkas ka kulliliste arv, kes küttisid teraviljasööjaid linde. Hukkunud lindude organismis avastati elavhõbedaühendeid. Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja elavhõbedaühendid. Elavhõbe jõudis isegi kanamunadesse. Seejärel keelustas Rootsi valitsus elavhõbedaühendite kasutamise põllumajanduses.
tapmist ka loodusliku tasakaalu reguleerimiseks. (Pilvre 2007) Jahinduse mainet kahjustavad ka salakütid. Salakütt on jahieetika suurim vaenlane. Ta on isik, kes loata jälitab, püüab, surmab või omandab ulukeid; kes loata võõral jahialal heitsarvi ja jahilindude mune omandab või kaitse alla kuuluvate röövlindude munakurni hävitab. (Stackelberg 2006) Salaküttimiseks loetakse ka seda, kui võõral jahialal ulukeid varitsetakse, kui faasanite meelitamiseks jahiala piiri lähedale või isegi üle piiri jahialale viljateri raputatakse, kui naabri jahialale oma jahikoeri või mõnd abilist saadetakse, et ulukeid oma jahiala piiri veerde, näoga naabri jahiala poole ja seal olevat sokku pillitatakse. (Stackelberg 2006) Stephen Kellert viis USA-s läbi mitmeid uuringuid hoiakute kohta jahindusest aastatel 1973-1978. Ta küsis inimeste käest, mida nad arvavad traditsioonilisest sünnipärasest
annaabi.ee 
