Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem
Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega. Rannamärgid on tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid Ujuvmärgid on poid ja toodrid Meresõidu ohtude tähistamine - Lateraalne faarvaatrite parema ja vasaku külje tähistamine Näitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtes On kasutusel A ja B süsteem
Pöörleva optikaga aparaatides määratakse valgusimpulsi kestus aparaadi tehniliste andmetega ja pöörlemissagedusega. Tuletorni valgustusaparaati valikul on lähteandmeteks: · vajalik tule nähtavuskaugus · tule värv ja iseloom ning valgussektor · õhu läbipaistvustegur aparaadi paigaldamise piirkonnas Tule vajaliku nähtavuskauguse kindlaksmääramisel on aluseks konkreetse ala suurus ja konfiguratsioon, ala piiride, aga samuti faarvaatrite alg-jalõpp-punktide või soovitatavate laevateede kaugus tuletorni asukohast. Tule vajaliku nähtavuskauguse tagamisel etendab tähtsat rolli selle paigaldamisekõrgus. Eesti aladel on iseloomulik madal pilvitus, mistõttu reeglina tulesid kõrgemale kui 100 m merepinnast ei paigaldata. Tule kõrgus määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi, aluseks võttes nõutava nähtavuskauguse, kohalikud ilmastikolud ja ranna reljeefi. Tule värvi ja iseloomu valikul lähtutakse
Regioonis A: punane vasakul. Need näitavad kanali või faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Poolte nimetused on "parem" ja "vasak" loetuna merelt tuleva laeva suhtes; a) vasak pool: tuli punane (R), signaal plink Fl 3 sek, märk - , paarisnumbritega nummerdamine, tähendus "jäta mind vasakule poole kui sõidad merelt!"; b) parem pool: tuli roheline (G), signaal plink Fl 3 sek, märk - ohutu vee märk; telje poi tähistavad faarvaatrite alguspunkte, pöördepunkte ja telgi. Pannaksevälja faarvaatrite algustele ja teljele: tuli valge, värv vertikaalsed valged ja punased, plink1 LFl 6 sek, plink2 ISO 6 sek, plink3 0c (tuli pikem kui vari), plink4 MO (A) (morse), nummerdatakse loetuna merelt; eraldi asuva ohu poi pannakse välja ohu kohal mille mõõtmed ei ületa 1 kbt (n: väike madalik). Mööduda võib igalt poolt. Ligineda mitte lähemale kui 0,5 M: värv must-punane-must, tuli valge,
annaabi.ee 
