lingumeestest kergejalaväe sõjaväe. Hellenistlikus Kreekas sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee profesionaalsus. Klassikalises Kreekas peajõu moodustas enamasti raskerelvastusega jalavägi, mis võitles lahingus üksteise taha asetunud pikkades viirgudes- nn faalanksina. Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid vilepillihelide saatel vaenlasele vastu. Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja aristokraatide uhkus ei lubanud neil otsustavast võitlusest kõrvale jääda, siis võitlesid nemadki sageli faalanksis. Nii ühendas faalanks erineva jõukusega kodanikke ja suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus
Võitluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja asusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergeltrelvastatud jalamehed ja ratsaväeüksused, kuid nende osa jäi teisejärguliseks. Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, teostas luuret ja jälitas võidetud vaenlast. Erinevalt Kreeka ja Makedoonia jalaväest ei rivistunud Rooma leegion mitte pikkadesse sirgetesse viirgudesse (faalanksina), vaid väiksemate, justkui malelaua ruutudena asetatud ristkülikukujuliste allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks, võimaldades võidelda ka künklikul maastikul ja lubas lahingus väsinud ja kaotusi kandnud üksustel taanduda ning nende asemel tahumisest linist uutel võitlusse minna. I Puunia sõja ajast alates oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale
Zeusi templis. (Kõiv, Mäesalu, Piirimäe, Tänava, 1998). Pheidias (http://www.memo.fr/en/dossier.aspx?ID=1163, 17.09.12) PHILIPPOS II – Makedoonia kuningas IV sajandi keskpaiku eKr, kelle valitsemisajal muutus riik eriti tugevaks, organiseeris tugeva sõjaväe, mis rivistus Makedoonia faalanksina Philippos II (382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, rajades Makedoonia faalanksi ning alistades oma ülemvõimule Kreeka polised. 338 eKr lõi ta Chaironeia lahingus Demosthenese ärgitusel kokku kutsutud Kreeka liitlasväge ning järgneval kahel aastal sõlmis kõigi polistega (peale
annaabi.ee 
