Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"f1d1" - 4 õppematerjali

Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht
3
docx

Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht

Kui suur oli raskusjõu töö? 3) Inimene, kelle mass on 70 kg, jookseb 10 m kõrgusest trepist üles 0,25 minutiga. Kui suurt keskmist võimsust ta arendab? 4) Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul. Tütar kaalub 35 kg ning toetuspunkt asub temast 1,5 meetri kaugusel. Kui palju kaalub isa, kui tema ja toetuspunkti vahe on kahe kolmandiku võrra väiksem, kui tütre ja toetuspunkti vahe. Vajalikud valemid F=mg m=F/g g=F/m A=Fs s=A/F F=A/s F1d1=F2d2 N=A/t A=Nt t=A/N A - töö (J-dzaul) F - jõud (N-njuuton) s - teepikkus (m-meeter) N - võimsus (W-vatt) t - aeg (s-sekund) m - mass (kg-kilogramm) g - gravitatsioonivälja tugevus = 9,8 (N/kg ­ njuuton kilogrammi) d - jõuõlg (m-meeter)

Füüsika → Füüsika
69 allalaadimist
Teoreetiline mehhaanika
7
doc

Teoreetiline mehhaanika

Tulemus: jõupaari (F,F') asemel, mille õlg on AB saime temaga ekvivalentsed jõupaari (Q,Q'), mille õlg on AC. Ühes tasapinnas asuvate jõupaaride liitmine Olgu jäigale kehale rakendatud mitu jõupaari (F1,F1') õlaga d1, (F2, F2') õlaga d2, (F3,F3') õlaga d3. Jõupaarimomendid: M1=-F*d1, M2=-F2*d2, M3=F3*d3. Võtame lõigu AB, pikkusega d ja taandame kõik jõupaaride ühele õlale d. (P,P1); (P,P2); (P,P3) m1=-P1d, m2=-P2*d, m3=P3*d => => F1d1=P1d; F2d2=P2d; F3d3=P3d Kuna jõupaari saab tema tasapinnas ülekanda mistahes asendisse, siis paigutame kõik paarid saadud nii, et nende õlad langeksid lõiguga AB. Jõud oleksid asetatud kahele paralleelse sirgele, mis on risti lõiguga AB. Liites need jõud P1, P2, P3 saame resultandi: R= P1+P2+P3 R'= P3- P2-P1 Jõud R ja R' moodustavad jõupaari (R,R') Järeldus: jõupaarid (F1,F1') , (F2, F2') , (F3,F3') taanduvad üheks jõupaariks (R,R'), mida nim resulteerivaks paariks.

Mehaanika → Teoreetiline mehaanika
559 allalaadimist
Eksamiküsimuste staatika-vastused
9
doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

tahes teise jõupaariga, mis asetseb samas tasapinnas ning omab antud jõupaariga sama pöördesuunda ja momendi moodulit. M 0( F 1) = DC * F 1 = DC * ( F2 + P ) = DC * F 2 + DC* P = = M 0( F 2) + 0 ja moodulit F1d1=F2d2 Järeldus : Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui ta viia samas tasapinnas või paralleelses tasapinnas ükskõik kuhu või muuta jõudude suurusi ja õla pikkust nii ,et nende korrutis ja pöördesuund jäävad muutumatuks. 61.Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Ekvivalentseteks jõupaarideks ­ nim. jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune. Teoreemid :

Mehaanika → Insenerimehaanika
120 allalaadimist
Füüsika arvestus 2011 teooria
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Jõuõlaks nim. Jõu mõjumise sihi kaugust põõrlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha põõrlemisele. Ehk jõumoment on jõu võime põhjustada põõrlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment M=Fd M = = IF (F- kehale mõjuv jõud, d- jõuõlg, I- inerts ja ω- nurkkiirus) Jõumomendi ühik SI süsteemis on Nm Kiik on tasakaalus siis kui temale mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised õlgade pikkusega F1d1 = F2d2 Keha on tasakaalus siis kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 17.Impulsi jäävuse seadus IJS – Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või nende jõudude mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpuls on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Ehk siis ühe keha esialgne impuls + teise keha esialgne impuls = esimese keha pärastine impuls + teise keha pärastine impuls. Impuls: p=mV

Füüsika → Füüsika täiendusõpe
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun