Kontserdi retsensioon Käisin pühapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 alanud barokiaja muusikakontserdil. Laval musitseerisid: Ahrensburgi Noorte Sümfooniaorkester Saksamaalt, Kaarli kiriku kammerkoor(kontsertkoor) Tallinnast, koorid Helin, Eysysla, Lyra ja solistid, orelil Piret Aidulo. Natukene ajaloost: Kaarli kiriku kontsertkoori esimene proov toimus kammerkoori nime all 1989. a Marika Kahari ja Piret Aidulo juhendamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. a sügisest Mikk Üleoja. Abidirigendiks on koori loomisest peale koguduse peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo. Kontsertkoor on tutvustanud ja esindanud Eestit mitmel pool Euroopas ja
12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö
õigekirjutuse-sõnaraamat", mille normingud võeti aluseks koolides, ajakirjanduses, loodavates riigi- ja omavalitsusasutustes. 3. Juhuslikud kirjapanekud eesti keele kohta Eestikeelseid kirjapanekuid enne 13.saj leidub ainult teiste rahvaste ajalooallikates juhuslike üksiksõnaliste näidetena. Enamasti mainitakse kas eestlasi kui rahvust või koha- ja isikunimesid. 9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi
Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud kokkupuutumist läänemere idapoolega, nimed on fiktiivsed. Kõige suurem saagade kogu on Heimsrringla, mille autoriks on Snorri. Teda on peetud sekretäriks, kes pani kirja seda, mida ta kuulis ning teda on peetud ka kirjanikuks, kes lõi neid sündmusi. Tõde on kahe vahel. Saagade sees on palju kohanimesi - Austruegr ehk idatee, Alsysla - Maksupiirkond, Eysysla - Saaremaa, Eistlanz - Idamaa, Rafala - Põhja-Eesti ala. See näitab, et kommunikatsioon on olemas, ühendus üle läänemere oli aktiivne viikingite ajal. Saagad jutustavad sõdadest ja kangelastegudest. Tuntud osa Heimsrringlas on lugu, kuidas kuningas Ingvar sõitis Eestisse, kohas nimega Kivi peeti rootslaste ja eestlaste vahel võimas lahing, kus kuningas Ingvar suri. Pole teada, kas kuningas Ingvar on ajalooline tegelane või mitte. Tänapäeva Eestis on see ala
annaabi.ee 
