sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis-meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole. Viimaseks on kokkuvõte, mis eriti lühike ei olnud. Seal püüab autor rääkida, millest see artikkel olema peaks ja peale selle toob ta seal
Põhjus: suur tüsistuste risk. Geeniteraapia suurimaks probleemiks on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis. 58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee
Materjali semantiline viimistlemine Kujundite kasutamine Meenutamine Skeemide kasutamine Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi: 1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt 2.-3.klassis ilmub kujunditesse rohkem tunnuseid ja omadusi. Mõtlemine. 1.-2.klassis mõtlemine sarnaneb koolieeliku omaga. MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST. 1. H .Spencer mõtlemise evulutsioonist. Herbert Spencer (1820-1903) oli esimene autor kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid primitiivrahvaste (autori kasut. nimetus) mõtlemise kohta, et neid teaduslikult üldistada Kuna kõik maailmas areneb ja muutub siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evulutsiooni põhjuseks pidas ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist
annaabi.ee 
