on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. HÕIMKOND KOLDTAIMED. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste lehtedega maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel
Viljastunud munarakk jaguneb mitoosi teel. Selle tulemusena kasvab emastaime latva harjas ja eoskupar (uus sporofüüt). 53. Hk Koldtaimed (kollad, selaginellid, lahnarohud). Hk. sõnajalgtaimed. Osjad (Selts: osjalaadsed). Keerdlehikud (Seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja –alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel
Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht. Tema ülemine osa kasvab sporangiumist välja, sellel tekib 3-5 arhegooni. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporofüüdi alge, mis koosneb varrest ja lehest. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. Hk. Koldtaimed- Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel
Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht. Tema ülemine osa kasvab sporangiumist välja, sellel tekib 3-5 arhegooni. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporofüüdi alge, mis koosneb varrest ja lehest. Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut. Hk. Koldtaimed- Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel
annaabi.ee 
