ellujäämise eest. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohast kaotab inimene sõjas kõik oma inimlikud jooned, ta astub hetkega mitu lüli evolutsioonireas allapoole, temast saab tapamasin. Inimene sõjas ei suuda täita ühiskonnale vajalikke funktsioone - ta ei tarbi, ta ei tooda, vaid hävitab loodut. Remarque püüab illusiooni purustada, ta tahab näidata, et ka sõdur on inimene, vahest isegi parem kui tavaline. Sõdur ei näitle, ei poe maskide taha ta ei saa seda endale lubada. Paul tunnistab, et ellujäämiseks peab ta mitte mõtlema toimuvast, lihtsalt üritada ellu jääda vajaduse korral sõdima ning puhkusel koos sõpradega
Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohast kaotab inimene sõjas kõik oma inimlikud jooned, ta astub hetkega mitu lüli evolutsioonireas allapoole, temast saab tapamasin. Inimene sõjas ei suuda täita ühiskonnale vajalikke funktsioone - ta ei tarbi, ta ei tooda, vaid hävitab loodut. Remarque püüab illusiooni purustada, ta tahab näidata, et ka sõdur on inimene, vahest isegi parem kui tavaline. Sõdur ei näitle, ei poe maskide taha ta ei saa seda endale lubada. Paul tunnistab, et ellujäämiseks peab ta mitte mõtlema toimuvast, lihtsalt üritada ellu jääda vajaduse korral sõdima ning
võideldes ellujäämise eest. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohast kaotab inimene sõjas kõik oma inimlikud jooned, ta astub hetkega mitu lüli evolutsioonireas allapoole, temast saab tapamasin. Inimene sõjas ei suuda täita ühiskonnale vajalikke funktsioone - ta ei tarbi, ta ei tooda, vaid hävitab loodut. Remarque püüab illusiooni purustada, ta tahab näidata, et ka sõdur on inimene, vahest isegi parem kui tavaline. Sõdur ei näitle, ei poe maskide taha ta ei saa seda endale lubada. Paul tunnistab, et ellujäämiseks peab ta mitte mõtlema toimuvast, lihtsalt üritada ellu jääda 66