Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...
-) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: populatsioon. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) - see esines vaid ühes töös! -) Cuvier seletas organismide väljasuremist globaalse katastroofiga. -) Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon. -) Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. -) Sugupooltevahelisi erinevusi põhustab suguline valik. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid! -) Iseloomusta inimese evolutsioonietappe. (8/8p) *) Kõige esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut, kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. *) Sellest järgmine on homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 miljonit aastat tagasi), kes oskab valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu. *) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja.
Organismid/liigid/elu on mitmekesistunud, täiustunud. Algselt oli elu vees, kuid arenes maismaale. Maal on toimunud liikide väljasuremisi ja toimub ka edaspidi, see on üks elu osa. Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? Kohastumine on pärilik populatsiooni ehituse ja talitluse muutumine vastavalt elukeskkonna tingimustele. Kohastumisest arenevad välja kohastumused nt: kaitsevärvus jne. Kohastumine aitab organismidel ellu jääda ja edasi areneda. Iseloomustada inimese evolutsioonietappe Esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut (u 4,2-1,1 mln a. tagasi), kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Inimese evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega. Järgmisena tuli homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 mln a. tagasi), kes oskas valmistada juba lihtsamaid kivist tööriistu. Järgneb homo erectus ehk püstine inimene (1,9 mln a. tagasi), kes valmistas juba keerukmaid tööriistu, tundis tuld ja rändas esimesena Aafrikast välja