Mehaaniliste protsesside korral kehtivad mõlemad. Füüsikalis-keemilistes muundumistes võib energia säilida ka juhul kui muundumine on pöördumatu. Mehaaniline energia muundub pöördumatult siseenergiaks, kuid koguenergai jäävuse seadus kehtib. * Entrioopia on süsteemisiseste loomulike protsesside karakteristik. Selle tulemusena läheb süsteem soojusliku tasakaaluolekusse, millele vastab entrioopia maksimum. * Termodünaamilise süsteemi omaduseks on evolutsioneerida entrioopia suurenemise suunas. * Termodünaamilse süsteemi pöördumatu muutumine on muutumine suurema tõenäosusega olekute suunas. Suurima tõenäosusega oleku saabumisel makroskoopiline evolutsioon lakkab. Eelnevaga seonud väide: Termodünaamika II printsiip soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Elektrodünaamiline maailmapilt *Mateeria esineb kahes vormis: ainena ja väljana. *Aine ja välja vahel on ületamatu barjäär aine
Isegi kui tekiks organism, tarvitataks ta teiste poolt kiirelt ära. -) Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus", kuidas selle toimumist seletatakse. (2/2p) *) See on piltlik väljend kambriumi aegkonnast, kus kujunesid välja pea kõik paeguste organismitüüpide eellased. -) Millega seletatakse liikide väljasuremist? (2/2p) *) Liikide väljasuremist võib seletada sellega, et kuna ükski liik ei saa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik ja seetõttu tekivad uued liigid, kes suudavad vastavas keskkonnas paremini toime tulla ning seega süüakse vanemad ja nõrgemad loomad ära. -) Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? (3/3p) *) Kohastumine seisneb evolutsioonilises adaptsioonis, kus kõigi liigi/populatsiooni isendite ehitus ja talitlus muutub keskkonnas paremaks toimetulekuks. On vajalik keskkonnategurite talumiseks ja eluspüsimiseks.
prokarüoodid. Esimesel juhul tulid mitokondrid ja teisel juhul plastiidid (kloroplastid). Oluline on see sellepärast, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud. Endosümbioosi hüpotees seletabki seda, kuidas prokarüootide asemel tulid eukarüoodid. Ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, siis tekkis rakus parem tööjaotus ning elu hakkas edasi arenema. Millega seletatakse liikide väljasuremist? Seda võib seletada sellega, et ükski liik ei sa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik, sellepärast tekivadki uued liigid, mis suudaksid vastavas keskkonnas toime tulla. Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? · Parem tööjaotus rakusiseselt · Lihtsa pooldumise asemel tekkis mitoos · Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine · Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus?
Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi külmunud olemisest. Kui GK ühe koodi tähendus muutub (tRNA hakkab uut ära tundma), toob kaasa mutatsiooni kõigis geenides, kus vastav koodon esineb. Muutused geneetilises koodis on letaalsed. Väga väikeste genoomide puhul esineb üks kindel koodon ühes või kahes geenis ja üksikud AH asendused valkudes ei pruugi omada suurt mõju organismi eluvõimele. Juhuslikud muutused saavad evolutsioneerida – tekib alternatiivne geneetiline kood. - Koodilugemisvea sagedus – 10-4. 1 viga 10000 õigesti loetud koodoni kohta. - Lugemisraam oleneb sellest, mitmendast nukleotiidist lugema hakatakse, üht järjestust saab hakata lugema mitmest kohast → eri valgud - geneetilise info kadumine – sünteesitakse valk, millelt osa infot kaob. 14 - sagedased ja haruldased koodonid on selleks, et hoida kokku tRNA-d (haruldasi
annaabi.ee 
