küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku
Kuidas kasutavad tundraelanikud põhjapõtru? · Elamute(telkide)-, riietusesemete valmistamiseks, toiduks, transpordivahendiks. · 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28.Miks peavad tasasel tundraalal liikuvad raskemad veokid sõitma pidevalt vanu radu pidi?
Ta õpetas saksa keelt ja kehalist kasvatust. "Seal koolis oli üks maadlusmatt ja mul mõned maadlusvõtted kooli ajast meeles, eks ma siis seda õpetasingi," meenutab ta. "Kooli direktor oli tatarlane ja kui tuli ajalooõpetajana hakata tatari-mongoli ikke õudusi jutustama, viskas tal närv nii üle, et sokutas ajalootunnid ka mulle ja hakkas ise kehalist kasvatust andma." Lääne-Siberis Krasnoselkupski rajoonis, mis oli Eestist kaks korda suurem, elasid lisaks sölkuppidele evengid, tatarlased ja volgasakslased. Lähim maantee asus 1000 kilomeetri kaugusel, lähima raudteejaamani oli 1500 kilomeetrit. Liikuda sai jõgesid mööda. Ehin leidis sealt ka oma esimese abikaasa, kes oli komitar. 1965.-1966. aastal töötas Andres Ehin toimetajana ajakirjas Küsimused ja Vastused, 1966.-1969. aastal ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetajana, 1969.-1972. aastal ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana, 1972.-1974. aastal Eesti
• Saamid e Laplased — norras-rootsis-soomes kümnetes tuhandetes • Volga rahvad — ersa-mordvalased, mok˘sa-mordvalased, marid e t˘seremi˘sid • Permi keeled — udmurdid, sürjakomid, permikomid Altai keelkond 1. Türgi-Tatari rühm — türklased, tatarlased, ba˘skiirid, kasahhid, kirgiisid, usbekid, turkmeenid, aserid (kaukaasiast), dolgaanid, jakuudid 2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2. Egiptuse rühm — vana-egiptuse k, kopti k (ainult lingvistiline keel) 3. Ku˘siidi rühm — somaali jt 4. Berberi rühm — keeled Al˘zeerias ja Marokos; berberid 5
annaabi.ee 
