kivimiosakeste segust. (1), (8) Keemiliste ja biokeemiliste settekivimite rühmitamine põhineb keemilisel koostisel (Tabel 1). Tabel 1-Keemilised ja biokeemilised settekivimid SETE KIVIM MINERAALNE KEEMILINE KOOSTIS KOOSTIS KEEMILISED Karbonaatne Diageneetiline dolomiit Dolomiit CaMg(CO3)2 sete Evaporiitne sete Evaporiidid Haliit NaCl Kips CaSO4 x 2H2O Anhüdriit CaSO4 Rauaoksiidid ja Ferroliidid Hematiit Fe2O3 hüdroksiidid Götiliit FeO(OH) Sideriit Fe2CO3-
o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt
o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sissekantud mujalt
Kihipinnal eraldatakse: (1)virgmärke (2)kuivalõhesid (3)organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimites ka (4)stüloliitpinnad. Kihisisene struktuur võib olla massiivne, orienteeritud või väljenduda kihikeste e. lamellide esinemises. 16. Setendite klassifikatsiooni viisid (geneetiline, struktuurne, koostiseline). Allotigeensed- autigeensed komponendid. Geneetiline: (1)purdkivimid: (a)setteosakeste terasuuruse järgi (b)koostise järgi (2)kemogeensed settekivimid: (a) evaporiidid (b)karbonaadid (dolomiidid) (c)ferroliidid (d)manganoliidid (e)lateriidid ja boksiidid (3)kemo-biogeensed ja biogeensed: (a)ränikivimid (b)karbonaadid (c)fosforiidid (d)kaustobioliidid. Struktuurne: Udden-Wentworth'i skaala. Koostiseline: (1)allotigeensed - settekivimi koostiskomponendid, mis pole tekkinud settekivimi lasumiskohas, vaid on sinna kantud mujalt. (2)autigeensed -Mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas, või on tekkinud
kokku kuivama. Soolased veekogud: 1. meri 2. epikontinentaalsed veed - sise- ja ranniku veekogud, millel käesoleval ajal puudub merevee juurdevool. 3. riimveed, kus merevesi seguneb magedaga (estuaarid). Soolajärved nt. Saksamaal, Poolas, Suurbritannaias, Austrias (maa-alustest soolaallikatest toituvad), Hispaanias ja Austrias- suurenenud aurumise tõttu. Kanadas ja USAs. Surnumeri. Soolsus kasvanud 100 aasta jooksul 200 à 340 g/l. Omapära seisneb suures broomi sisalduses (5,3 g/l). Evaporiidid - setted, kus väljasadenenud soolade kontsentratsioon kõrge. Org ained kipuvad akumuleeruma kuna halofiilsed mikroorganismid ei ole võimelised neid oksüdeerima. See vöib seletada naftamaardlate ja evaporiitide sagedast koosesinemist. Surnumeres on selliseks org. aine rikkaks evaporiidiks asfaltiit, mida kasutati kütteks. Vöib pöhjast üles kerkida mitmetonniste blokkidena. Varem arvati, et naftast tekkinud, kuid on pigem nafta moodustumise algetapp. Elutingimused soolajärvedes:
Esinevad rütmilised setted: viirsavid, viirkihilised setted. (aastaaegade vaheldumisel) -Orgaanikarikas muda osaliselt lagunenud mitmesuguste organismide jäänused. Piiratud veevahetusega põhjakihtides. -Järvelubi Valge või oranz CaCo3 rikas muda vahekihtidena orgaanikarikkas mudas. Karbonaatsete vetega madalates järvedes. Temp tõustes kasvab settimine. Soolajärvede setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi (savimudad) -Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad. -karbonaadid (sooda) -sulfaadid (kips, anhüdriit) -kloriidid (haliit, sülviin) esimesena hakkavad kristalliseeruma karbonaadid, seejärel sulfaadid(kips), [kaltsiumioonide vähenemisel võib seejärel tekkida õhuke kiht dolomiiti (Mg ühend)], siis hakkavad settima kloriidid. Alles jäänud vesi sisaldab üldiselt vaid Mg ja Cl ioone, mis kristalliseeruvad vaid keeruliste struktuuridena.
annaabi.ee 
