See sukeldumine on tekitanud kõik Kaskaatide aheliku vulkaanid. Mount Rainer asub Seattle-Tacoma-Bellevue metropoli ligidal, kus elab üle kolme millioni elaniku. See tähendab, et Mount Rainier asub suhteliselt tihedasti asustatud piirkonnas. Kuid samas on vulkaan niivõrd ohutus kauguses, et on võimalik korraldada kiired evakueerimised, et päästa inimesed. Kuid suured mudalaviinid võivad matta ja purustada suured osad Tacoma ja Seattle'i linnast. Seega võivad sajad tuhanded inimesed kaotada oma kodu. Mount Rainierile on väga raske ronuda. Seal on suurimad liustikud Ühendriikides, Alaskast lõunapool. Enamus ronijaid varuvad sihtpunkti jõudmiseks kaks-kolm päeva. Ronimistiimid vajavad liustikel seiklemise ja esmaabi kogemusi
Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva apteeki, sealt viidi ta detsembri lõpul üle Vilniuse apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimised Dvinski, Vilnosse ja Vitebski. Viimases oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate miljöö laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kellega abiellus 2. juulil 1917. Nad said
SHIYALI RAMAMRITA RANGANATHAN (1892-1972) Shiyali Ramamrita Ranganathan Five Laws of Library Science (1931) Books are for use. Every reader his book. Every book its reader. Save the readers` time. A Library is a growing organism. SÕDADE MÕJU RAAMATUKOGUNDUSE ARENGULE Teine Maailmasõda. Normaalse töörütmi segilöömine. Rinnete üleminekud, linnade pommitamised. Okupeeritud territooriumil kirjanduse keelamine ja hävitamine. Raamatud sõjasaagina. Raamatufondide evakueerimised. 1945-1970ndad Mikrofilmid, mikrofissid. Automatiseerimine (1961 IBM koostöö, 1964 raamatukogutöös kasutakse arvutit, MARC kataloogimine Profid etteotsa (Quincy Mumford Kongressi rmtk. direktor 1954-74) Erialaorganisatsioonid (Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER) 1971 The British Library 1973 NÕUKOGUDE SÜSTEEM Keelamised, tsensuur Polnud erialaühingut Ühtlustamine Komplekteerimine ühiselt Planeerimine, metoodiline juhtimine Rahvakogude oma liigitus (RBK)
täitvad tehased seisid sageli kivisöepuudusel. Viimase asjaolu tõttu alustati Eestis just tollal põlevkivikaevandamist. Otsest näljahäda Eestis erinevalt Venemaa suurlinnadest siiski ei olnud. 1915. aastal muutus Eesti rinde lähitagalaks. Siia paigutatud vägede hulk kasvas pidevalt, küündides 1917. aastal ligi 200 000 meheni, sellest suur osa Tallinna ümber rajatud Peeter Suure merekindluses. Vastavalt kasvas Eesti panus impeeriumi sõjamajandusse. Algasid tehaste sisseseade jm evakueerimised Venemaale ja paanikahood kohalikus vene elanikkonnas, ametnike seas ja isegi sõjaväeosades iga Saksamaa suurema sõjalise edusammu puhul. Eriti suur paanika oli 1915. aasta suvel, mil Saksa laevastik tungis Liivi lahte ning tulistas Pärnut ja Kuressaaret.(A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 175-178) 7 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana
Mõisasi ja konfiskeeriksid vara. Väidetavalt Eestis paiknes umbes 200 000 relvastatud vene sõjaväelast, kuid reaalsed arvud puuduvad. Oli demoraliseerimine ehk arvati, et ei suudeta osutada vastupanu. Võeti püssid kaenlasse ja põgeneti. Demobilisatsioon, ametlikult algas 1917. aasta septembris. Vene diviisi hobused nälgisid, sest polnud mehi, kes neile heina söödaks panid. Mandri-Eesti okupeerimine, kokkupõrked- Venemaa keelustas evakueerimised, ei lubatud rääkida sellest, et sakslased on sissetungimas ja tulekul Tallinnasse. Ajalehed väitsid, et Saksa vägesi ei tule ning et see on ainult pahatahtlik kuulujutt. 21-22. veebruar saadeti revolutsiooniliste madruste salk ja punakaartlased Eesti polgu vastu. Eesti I polgustaap põrkas kokku sakslastega. Sakslased kihutasid madruste salga laiali, põgenesid ja jõudsid Tallinnasse. 23. veebruaril Keila raudteejaama jõudis punakaardi armee
annaabi.ee 
