Nad mõlemad on küll määravad, mis on õige ja vale, kuid üks põhineb mõistusel ja inimkogemusel ja teine mingil jumalikul olendil, kes kuulutab, mis on õige ja vale ainuisikuliselt. Religioossed normid ei ole ajas muutuvad. 10. Jumaliku käsu teooria: moraal saab alguse Jumalast. Moraalne õigsus tähendab olla Jumala poolt tahetud. Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatutele tegutsemialustele, pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Euthyphroni dilemma: Kas Jumal käsib hea, sest see on hea,või on hea sellepärast hea, et Jumal käsib seda. 11. Usk soosib moraalset elu, kuna mitmed usulised teesid toetavad moraaliprintsiipe. Näiteks tulevaste põlvede eest hoolitsemine. 12. Moraaliprintsiipide tunnused: preskriptiivsus,universaliseeritavus,üleskaaluvus,avalikkus,teostatavus. Universaliseeritavus tähendab seda, kas ettekirjutust saab laiendada kõigile inimestele.Ja moraaliprintsiipi peaks saama laiendada. 13
Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas?
Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab. 10. Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma? JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas?
· Oluline nt keskkonnaeetikas. Viimse inimese mõtteeksperiment: kui viimne inimene ei tohi loodust hävitada, kas see näitab, et loodusel on väärtus sõltumata (inim)hindajast? Väärtuste objektiivsus vs. subjektiivsus · Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime (subjektivism) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist (objektivism). · Euthyphroni dilemma: kas jumal armastab head, sest see on hea, või hea on seetõttu hea, et jumal seda armastab? Mis on väärtuste aluseks? · Huvid? · Soovid/eelistused? (Subjektivistlik) · Vajadused? (Objektivistlik?) Pojmani terminid: intrinsikalism vs mitteintrinsikalism · Kas seesmised väärtused on olemas (objektiivselt)? · Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte.
kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed. Maailm on evolutsioonilise arengu tulemus ja inimene on vaba ise mõtlema, valima oma väärtusi, ideaale, eesmärke. Osad väidavad, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat. Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele vanematele. Autonoomia on kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle. 11. Milles seisneb Jumaliku käsi teooria ? Mis on Euthyphroni dilemma ? Jumaliku käsu teooria ehk JKT selle kohaselt on eetika printsiibid lihtsalt Jumala käsud. Nad ammutavad oma kehtivuse tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud, ja nad tähendavad "Jumala poolt kästud". Ilma Jumalata poleks üldkehtivat moraali. Moraaliseadus samastatakse jumaliku tahtega. Kolm teesi: - moraal saab alguse Jumalast. - Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane.
annaabi.ee 
