tekitab küsimusi, kas me oleme tänaste teadmiste juures võimelised andma 100% kindlusega hinnagut patsiendi tervenemise prognoosi ohta. Iial ei või teada, mis imesid võib sündida ja eutanaasiaga välistatakse automaatselt see võimalus. Lisaks vegetatiivses olekus inimese puhul ei tahaks vast keegi olla otsuse vastuvõtja. See võib küll olla lähisugulaste soov, kuid lõppliku otsuse peab siiski vastu võtma arst. Teisena vaadeldes täie mõistuse juures olevaid haigeid. Tänu eutanaasiale saaks vabastada raskelt haige inimene kõikidest võimalikest piinadest. Lisaks tihti maksavad kõik ravimid palju ning kuna haige ise ei tööta, siis peavad teda üleval hoidma ja ravikulusid tasuma lähisugulased. Kui aga meditsiiniliselt on tõestatud, et haigus ei allu ravile, siis arvan, et oleks kohane, et antakse võimalus eutanaasiaks. Seda muidugi ainult seljuhul kui patsient on avaldanud selleks otsest soovi ja haiguse ravimatust on kinnitanud arstid, kuid ka sellel on nõrku kohti
Selline rahvaarv tekitab suhteliselt väikesel ja aina kahanevate ressurssidega territooriumil pidevalt uusi probleeme. Probleeme on erinevaid ja väga palju. Üheks suuremaks neist peetakse aina arenevas maailmas meditsiinilisi raskusi. Igapäevaselt puutume kokku erinevate haigustega, iga minut jääb keegi haigeks või sureb. Me kõik sureme ühel hetkel, kas siis haiguste või mõne õnnetuste tagajärjel. See on vältimatu. Surevatele inimestele on aga välja pakutud võimalus eutanaasiale, ehk meditsiinilisele halastussurmale. Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg
juriidilised probleemid sellega kaasnevad ja kuidas neid püütakse lahendada. Referaadis leiavad mõningast käsitlemist ka eutanaasiaga seonduvad moraalsed ja eetilised aspektid. EETILINE JA RELIGIOOSNE TAGAPÕHI Inimese elu on loomulik nähtus, mida ei tohi peale sundida ega korraldada; surm on inimese vältimatu saatus. Eutanaasia seisukohalt on selles kontekstis aga oluline, kas inimesel on õigus oma surmale. Kuivõrd on inimesel õigus enesetapule ja eutanaasiale. Olenemata sellest on aga igal inimesel õigus nõuda, et talle tagataks tema surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine. Selline õigus välistab elu ebaloomuliku lühendamise aga ka elu ebaloomuliku pikendamise (2., lk 24). Antiigist pärineb niinimetatud totaalse humanismi kontseptsioon, mis lähtub vabaduse radikaalsest käsitlusest. Väidetakse, et ainult inimene ise ja ei keegi teine on talle viimane.Sellise lähenemise juures ei saa moraalselt
annaabi.ee 
