silmatorkavalt suur, et seda kaua aega peeti looduse seletamatuks imeks. Jutt käib kiletiivalistest ühiselulistest ehk eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest. Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste kasvatamisele. Kes on Eusotsiaalsed organismid ? Eusotsiaalsust esineb putukatest kiletiivalistel (sipelgad, mesilased, herilased); termiitidel; mõnel lehetäiliigil. Eusotsiaalsete putukate iseärasused Iseloomulikumad ühisjooned, mis eristavad eusotsiaalseid putukaid teistest: ühist hoolitsemist ema järglaskonna eest; sigimisvõimetute "kastide" esinemist; põlvkondade ajalist kattumist. Eusotsiaalsuse põhjused Emapoolne manipuleerimine Haplodiploidsus kui eusotsiaalsuse geneetiline eeldus
sest emased peavad noorloomade eest hoolitsema. Eelised: takistab sisearetust. Hoiatussignaalid ja sugulussuhted. Häälitsemine kiskja läheduses on potentsiaalse saaklooma jaoks harilikult riskantne. Seetõttu on teoreetiliselt oodatav, et hoiatada tasub eelkõige lähisugulasi (meenutagem Hamiltoni reeglit). Eusotsiaalsete kiletiivaliste ühiskonnad. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Haplodiploidsus kui eusotsiaalsust soodustav tegur. Haplodiploidsus on ilmselt oluline, kuid mitte ainumäärav tegur eusotsiaalsete loomaühiskondade kujunemiseks. Sugulussuhted teistel eusotsiaalsetel loomadel. Paljastuhnurid. Samuti üks emane, kes poegib ja teised töölised. Suur sisearetus. Sugulaste äratundmine loomadel. On mitmeid tõendeid, et loomad suudavad eristada oma sugulasi võõrastest - hiired, keda väiksena
kiletiivalistel putukatel kutsutakse haplodiploidsuseks. Samas tuleb tõdeda, et kuigi haplodiploidsus on ilmselt väga oluline tegur eusotsiaalsuse kujunemiseks (mis seletab, miks enamik eusotsiaalseid liike kuulub just kiletiivaliste seltsi), kuid see siiski pole ainumäärav: Nt termiidid on tavalised diploidse kromosoomigarnituuriga organismid, kuid ka neil on komplitseeritud eusotsiaalne ühiskond, mis sarnaneb sipelgate omale. • eusotsiaalsust esineb isegi imetajail (kes samuti on diploidsed): aafrika paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel. Nad elavad suurte (ca 80 isendiliste) seltsingutena, ka neil on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r =
annaabi.ee 
