Kui keskmine Euroopa Liidu elanik produtseeris jäätmeid 2005. aastal 526 kilogrammi, siis keskmine eestlane vaid 436 kilogrammi. Euroopas paistavad erilise keskkonnasõbralikkusega silma poolakad, sest nemad tekitasid 2005. aastal ühe inimese kohta vaid 245 kilogrammi jäätmeid. Samas võib see armsalt väike number olla ka statistiline vigur, mis tekib siis, kui teatud kogus prügi ladestatakse kuhugi väljaspool ametlikke prügilaid. Suurimad olmeprügitekitajad elavad eurostatistika kohaselt Küprosel. Keskmise küproslase poolt tekitatud rekordiline 739 kilogrammi prügi aga tähendab pigem seda, et turistide tekitatud prügi läheb kohalike elanike arvele. 2.1. Mis saab prügist. Eestis olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu. Omavalitsus kehtestab ka reeglid, kuidas
Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16 Norra 1 542 803 9 432 997 16,36 Horvaatia 2 409 667 812 0,36 s- Eurostatistika hinnangul 2.1.1. Inglismaa 2010. aastal tekkis hinnanguliselt Inglismaal 77,4 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, millest ringlusse võeti 53 miljonit tonni, 11 miljonit tonni kasutati maaparandus- ja infrastruktuuri projektides. Ülejäänud 22 miljonit tonni ladestati prügilasse. Joonisel 1 om toodud Inglismaa ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine. [7] Joonis . Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Inglismaal, 1999 2008 [7] 2.1.2. Eesti
* Nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik PILET nr. 21 1. MEREMAJANDUS JA MERENDUSKLASTRID Meremajandus on süsteem, mille elementideks on laevandus, sadamad, sadamaoperaatorid , merendusalane teenindus ja vahendustegevus, laevaehitus ja remont, laevade seadmete ja aparatuuri tootmine, vesiehitus, mereturism, huvilaevandus ja rekreatsioon, avalik sektor ning teised mere- ja rannikupiirkondade majandusega seotud valdkonnad. Eurostatistika andmetel moodustab SKP Taani, Rootsi ja Soome 50 km laiusega rannikuvööndis elaniku kohta 20000-140000 eurot aastas. Samad arvud Poolas ja Balti vabariikides moodustavad vaid 2000-12000 eurot. Eesti mereäärsetes maakondades olid need arvud 2006.aastal Harjumaal 15384, Lääne Virumaal 6314, Ida-Virumaal 5518, Pärnumaal 7148, Saaremaal 6248, Hiiumaal 5868 ja Läänemaal 5961 eurot ehk 1,3-3,6 korda Skandinaaviamaade minimaalsest arvust väiksemad.
annaabi.ee 
