Ka Rootsi liitumisel mängis olulist rolli majandus, kuna 90-ndate algul oli ka sealmail majanduskriis. Rootsis oli EL liitumisel üks peamine põhjus majanduslikud raskused(Manners&Withman, lk 186). Mõelma riigi puhul on alles ka tugev vastuseis Euroopa Liidule. Kuna mõlemad riigid on majanduslikult väga heal järjel, siis on kahtlejaid, kas nad oleksid pidanud üldse liitumine ning kas poleks ehk mõtet lahkuda. Rootsis on säilinud oluline jõud, kes on Euroopa vastane ning europaniseerumise vastu(Manners&Withman, lk192). Taani on alates liitumisest võidelnud sisemiselt, kas ikka jääda Euroopa Liitu või mitte. Üldsus on olnud küllaltki skeptiline EL-ga liitumise osas(Manners & Withman, lk224). Taanis üldiselt võib öelda, et vastupanu EL-le on olnud mõnevõrra tugevam. Taanis on mitmed liikumised ja organisatsioonid, kes süüdistavad EL Taani välispoliitika kadumises. Nad ütlevad, et välispoliitilised otsused ei ole enam Taani enda omad vaid need tulevad Euroopast
kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele." Lepinguõiguse alal on Euroopa Liidus alates 1970. A astatest vastu võetud mitmeid tarbijaõigusi käsitlevaid õigusakte (peamiselt direktiive), millega on ühtlustatud liikmesriikide siseriiklikku õigust. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Europaniseerumise all peetakse silmas protsessi, kus Euroopa Liidu õigus mõjutab liikmesriigi õigust. Euroopa Liidu üldpõhimõtteid silmas pidades on europaniseerumist vaadeldud kahel tasandil. Esiteks on seda tehtud olukorras, kus liikmesriigid peavad järgima Euroopa Liidu üldpõhi-mõtteid, kui nad tegutsevad Euroopa Liidu õigus ega neile antud pädevuse piires ning eelkõige nimetatud olukorras räägitakse europaniseerumisest. Teiseks nähakse ka võimalust, et
fondide jaoks olulised (siinjuures mõtleme nt Kreekale, Portugalile jt mõeldud laenuandjaid), et riigid vähendaksid avaliku sektori kulutusi. Integratsioon on justkui mingi kättesaamatu ja kauge eesmärk, mille poole püüeldakse, kuid teatakse, et see seda kunagi täidetav pole – eeskätt soovitakse sellega muuta ja olla võrduse püstakuks kogu Euroopa Liidus (integratsioonipoliitikaga) ja lisaks ka tõsta ühiselt oma kodanike jõukust. Europaniseerumise väljundiks võib olla regulatiivne mitmekesistus, tugev konkurents ja isegi moonutatud konkurents. Seda saab veel defineerida kui võrdsus piiratud individuaalsuse ja formaalsusega ja vastupidi. Troikad ja ECB-d ei aita sellele ka kuidagi kaasa (need on need, kes käivad riikides ja teevad ettepanekuid, vaatavad järele laenusaajate tegevust, ala Kreekas mingid EU ametnikud“ Rahvusülevus – on teooria, kus liikmesriigid annavad (delegeerivad) oma valitsusjuhtidega enda võimu
annaabi.ee 
