matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel. Aja jooksul on matsi ja vurle mõiste vahetanud positiivseid ning negatiivseid külgi. 19. sajandil võis näha tugevat vastukaja vurlede suhtes, samas kui nüüdisajal on suhtumine vastupidine. Tammsaare matsi ja vurle kontseptsiooni järgi olid vurled seiklushimulised ning vastuvõtlikud igasugustele uuendustele, nagu seda on tänapäeval kõik euroopameelsed eestlased. Nad säilitavad oma rahvuse suutes samas rännata maailmas ja sulanduda massi. Tolleaegsele talupojale aga selline elukomme ei istunud. Nad olid matsid traditsioonide ja kommete säilitajad, püsivad ning alahoitud. Oma teadmised omandas talupoeg tasa ja targu pika aja jooksul. Kui mõelda, et Tammsaare võrdleb matse inglastega, siis tänapäeval poleks see mingil moel mõeldav. Mõlemad on küll püsivad ja alalhoitud, kuid tänapäevases
On tehtud ka mõlemi kõnedest võrdlusi, kust on leitud märkimisväärselt palju sarnasusi. Kas on võimalik, et sündmused kulgevad sarnaselt nagu Teise maailmasõja algusajal, hoolimata, et möödunud on rohkem kui pool sajandit? Ukraina kriis on pingeid tekitanud terves maailmas, eriti Euroopa idaosas. Kuidas ja millal tehakse esimene samm veelgi kriitilisema olukorra poole? Peale Teist maailmasõda tekkis Ukrainasse kaks niinimetatud leeri: venemeelsed ja euroopameelsed. Ukraina president Janukovõts otsustas loobuda novembrikuiselt Vilniuse tippkohtumisel assotsiatsioonileppest ELiga ning sellel olid saatuslikud tagajärjed. Kriis algas pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtsi põgenemist, Ukraina Ülemraada poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega Ukraina 2014. aasta revolutsiooni käigus 18.23. veebruaril 2014. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga
kättemaksuhimuline. Loodus andis talle kindluse, seega ongi ta oma praeguses olekus salalik. Ta on terane ja võib kergesti ärrituda. Need omadused teevad prantslasi vaimurikkamaks rahvaks Euroopas, eestlasi aga kavalateks varasteks ja kadedateks. Merkel vihjab oma diagnoosis, et võim eestlastele ei sobi. Eesti ühiskond on nagu foto- seal püsib kõik muutumatuna. Nii ei olegi ka midagi muutunud- inimesi lahterdatakse: laisad ja virgad, vargad ja matsid, euroopameelsed ja patrioodid. Ka poliitilises retoorikas on sellisel lahterdamisel olnud oma tähendus ja roll, kuid sellist metamorfoosi nagu nüüd, ei ole küll varem juhtunud. Kuri valvekoer, ajakirjandus on tagandanud tõsised vabadusvõitlejad kurjategijatega ühte ritta või õigemini on viimased ülendatud vabadusvõitlejateks. Seda kõike poliitilistel motiividel. Ajakirjanduse ruuporite kaudu lastakse kõlada just kriminaalidel ja kurjategijatel.
Lisaks on rahastatud e-valitsemise projekte Balkanil, Palestiina omavalitsuses ja Tuneesias. • Eesti riigiasutustest 2012. aastal kogutud andmete põhjal oli ametlik arengu- ja humanitaarabi kogusumma 17 908 578 miljonit eurot, mis moodustas 2012. aasta Eesti kogurahvatulust jooksvates hindades 0,11%. • • Eesti areng • Eesti eripärad rahvusvahelises võrdluses • Hästiharitud, aga vaesevõitu, Euroopameelsed, aga väärtused vanamoelised, Usaldame riiki ja EL-i • Paigakindlad?, Keskmised näitajad tublid, aga suur sisemine heterogeensus, Tingimused head, väljundid kehvavõitu • • • Klaaslagi? On vihjeid, et oleme esiliigasse kinni jäänud. Ehk - Eesti positsioon pole rahvusvahelises võrdluses mitmete näitajate alusel viimasel kümnendil oluliselt muutnud, ka teised edenevad! Näiteks:
annaabi.ee 
