Elu patenteerimine Kõige suuremad summad liiguvad meditsiinis ja sõjatööstuses. Kui inimesed on haiged ning neid võib ohustada surm, on nad enda päästmiseks valmis maksma suuri summasid. Selleks, et meditsiin saaks inimesi ravida, on tal vaja haigeid inimesi. Kõige rohkem ,,toodetakse" haigeid inimesi ,,teaduslikult tõestatud" toitumisega. Me sööme euronormidega heakskiidetud toitu ja me eeldame, et see on kontrollitud ja tervislik. Autoriteetide poolt ametlikult heaks kiidetud on geneetiliselt muundatud taimed, mida me pahaaimamatult sööme. Kuna nad ei ole loodusega kooskõlas, siis puudub nendes loodusenergia, mida me vajame söögiisu kustutamiseks. Tulemuseks on liigne söömine, mis teeb paksuks. USA-s on 85% rahvastikust ülekaalulised, see ei tule mulle üllatusena, sest USA-s võeti esimesena kasutusele geneetiliselt muundatud taimed
siinsed elanikud ning soovisid saada rahvaks ja tuua end maailmakaardile. Nüüd on Eesti juba 18 aastat jälle iseseisev olnud ning rahvas tunneb end päris mugavalt. Oleme liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga ning seetõttu paistab eesti rahvas rahulolev. Ma arvan, et liitumine nende ühendustega ei toonud endaga kaasa mitte ainult positiivseid muudatusi. Eesti on küll saanud Euroopast palju toetusrahasid, aga samas on piiratud eestlaste tegevust erinevate euronormidega. Ühe normiga määrati kurgi kõverus. Teiseks on 2,5%-lise piima asendamine 1,5%-lisega. Rasvasem piim on eestlaste eripära ja minu meelest ei tohiks seda niimoodi hävitada. Siiski usun, et hoolimata igasugustest keeldudest, aitab suurde liitu kuulumine edendada Eesti majandust ning kaitsta julgeolekut tulevikus. Tänapäeva maailmas on palju erinevaid võimalusi. Liitudesse astumine loob neid ainult juurde. Minu meelest leiab eestlane
a. 94% eluruumidest oli eraomanduses ja 6% kuulus avalikule sektorile. Omavalitsustes, kus kinnisvara väärtus oli madal, ei olnud elanikud huvitatud eluruumi erastamisest (kinnisvara on turul raske müüa ning omanikukulutused võrdlemisi suured). Reformi peamine taotlus oli turusuhetel põhinev elamumajanduse taastamine ja eraomandi muutmine domineerivaks eluasemete omamise vormiks. Soovituslik oleks – 60% eraomanduses ja 40% avalikus sektoris. Kõrvuti oodatud positiivsete muutustega on euronormidega kaasnenud mitmed ebasoovitavad tagajärjed. Ebasoovitavate tagajärgedena on ilmnenud näiteks avaliku üürisektori taandumine, kodutus, omanike ja üürnike vaheline tugev vastasseis, üürielamispinna ehituse lakkamine, uute leibkondade (noorte) raskused eluruumi saamisel, korteriomanike erinevatest majanduslikest võimalustest ühistutele tekkivad probleemid. Eluruumide arv ja struktuur, eluasemeturg. 2000.a. alguses oli Eestis 623 100 eluruumi pinnaga 33,6 mln. m2 . Keskmine eluruumi
annaabi.ee 
