· Pank on teinud ajalehetellimuse ja vormistab kohe otsekorralduse selle tasumiseks. · ID- kaartide ja passide väljastamine. · Võtab vastu avaldusi sotsiaalkindlustuse ametile oma pensioni pangakontole kandmiseks. · EESTI PANGA ÜLESANDED: · Hinnastabiilsuse tagamine. Hinnad peavad olema tasakaalus. · Inflatsioon ei tohi ületada 2%. · Finantsstabiilsus- et toimuksid pankade vahelised ülekanded. · Välisarveldused jagunevad kaheks: 1. Euromaksed:( BIC', IBAN) . Peab minema Eurotsooniriiki, võib minna EL liikmesriiki, võib minna nendesse riikidesse, kellega on kokku lepitud maksetingimused. Teenustasu tuleb maksta kahasse.( Ühe osa kannab üle kandja, ja teise osa see, kes saab raha.) 2. Teised välismaksed: ei ole tähtis mis valuuta on, teenustasu on kordades kõrgem. 3. Reisitsekid: neid väljastavad Visa ja American Express KINDLUSTUS · Kindlustuse eesmärk on hüvitada kahju mis on ettenägematu, ja tekkimine on
Kaardimaksed on maas esialgsete hinnangute järgi maksimaalselt 2 tundi. Internetipanga funktsionaalsus on piiratud hinnanguliselt kuni kella 02.00. täisfunktsionaalsus on tagasi esialgsetel hinnangutel hommikul kell 09.00. [Ibid] · Pangaautomaatide ümberhäälestus toimub 24h jooksul. [Ibid] · Algab kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood. [Ibid] 10 · Kõik Euroopa Liidu sisesed euromaksed on sama hinnaga kui siseriiklikud maksed. [Ibid] 11 KOKKUVÕTE Ainetöös, mis koostati õppeaine ,,Eesti majandus" raames, keskendus eelkõige välja selgitamises ,, Mida toob Eesti majandusele kaasa euro kasutusele võtt". Autori poolt püstitatud eesmärkide täitmiseks analüüsiti erinevaid veebikeskkonna artikleid, et välja tuua kõige olulisem. Olulisemad analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised;
eksport ja importkrediit teatud vara soetamiseks Eestis ei tohi kommertspangad anda intressita laene ja laenud peavad olema tagatud kas kinnispandiga (hüpoteek) või vallaspandiga (käsipant, registerpant, õiguste pantimine), käendusega. Arveldused toimuvad jooksvatel kontodel nii Eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu
annaabi.ee 
