jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust
jõustumist. Maksukoormus Eesti maksusüsteemis on viimasel aastakümnel tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: Tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine ning erinevate aktsiiside tõstmine. Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust
Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse
jaotust. Nendeks muudatusteks saab lugeda ettevõtete tulumaksusüsteemi muutust, tulumaksu määra langetamist ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, riigipoolsete kohustusliku kogumispensioni maksete peatamist ning seejärel riigipoolset taastamist, töötuskindlustusskeemi juurutamist, käibemaksu tõstmist ning erinevate aktsiiside tõstmist. Antud muudatused on toimunud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid ning tänu sellele on Eesti üldine maksukoormus aastatega märgatavalt tõusnud. 2.3 Tulevik See, kuidas tööjõumaksukoormus tulevikus kujuneb, sõltub nii tulumaksust, sotsiaalmaksust kui ka töötuskindlustusmaksete suurusest. Lähitulevikus on oodata tööjõu maksukoormuse alanemist, kui tulumaksu, sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakse suurused alanevad. Paraku toob aga erinevate maksude suuruste alanemine kaasa lünga riigi eelarves.
annaabi.ee 
