Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da bracc...
itaallased". Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siiski "vanad itaallased" ning nende hinnad võivad küündida miljonite eurodeni. Eestis on viiul olnud võrdlemisi levinud, olles külapidudeltihti koguni ainukeseks tantsitajaks. Varasemate ja lihtsamate Eesti alal levinud rahvapillide seast väärib viiulile võrdlemisi sarnasena mainimist hiiu kannel. Eestis on tegutsenud vägagi erineva tasemega viiulimeistreid alates omale või lapsele ilma igasuguste eeltadmisteta pilli meisterdanud huvilistest kuni korraliku eriharidusega rahvusvahelise tasemega meistriteni. Tuntumad meistrid on olnud
oludega. Järgmisena uuriti, kui tõhusad on olnud Eestis kasutatavad metsatulekahjude ennetamismeetodid. Eestis kasutusel olevad metsatulekahjude ennetamismeetodid on nüüdisaegsed ja pidevalt arenevad ning viimaste aastate metsatulekahjude arv lubab väita, et need on oluliselt aidanud vähendada metsade süttimist ja tule levikut. Uurides metsatulekahjude poolt põhjustatud majanduslikku keskkonnakahju, selgus, et põlengute tekitatud kahju võib aastati küündida miljonite eurodeni. Viimaste aastate metsatulekahjude poolt põhjustatav rahaline keskkonnakahju on tõenäoliselt märkimisväärselt väiksem, sest põlengute üldpindala on suudetud hoida madalana. Uurimistöö kokkuvõtteks võib tõdeda, et kuigi Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas, tuleks senisest enam pöörata tähelepanu metsatulekahjude kustutustööde parandamisele ning töötada selle nimel, et karmistada karistusi tuleohutusnõuete eiramise eest. Tänuavaldused
ettevõttele. Nagu enamus ettevõtetele põhjustavad ka lennuettevõtele hilinemised kulusid. Hilinemistest põhjustatud kulud varieeruvad täpsemalt lennuetappidest, kus hilinemine aset leiab, lennuki suurusest ja tüübist ning koormatuse astmest. Üldiselt domineerivad hilinemiskuludes hilinenud reisijatega seotud kulud, lisandunud kütuse kulud, tööjõukulud ning mõningal määral hoolduskulud. Need kulud kokku võivad ulatuda sajade eurodeni minutis. 4 Kuigi lennufirmad on teadlikud kütusehindadest, siis moodustavad need ainult osa hilinemistega seotud kulutustest. Tihtilugu ei oska lennuettevõtted ise tõelisi kulusid arvestada just puuduliku informatsiooni tõttu. Airbus on väitnud, et kui lennufirma raamatupidajad uuriksid teisi ajaga seotud kulusid, kui nad seda senini teinud on, oleks ettevõttel võimalik olulist edu saavutada
annaabi.ee 
