Mis juhtuks Kreeka väljumisel euroalast? Kõigile on teada, et Kreeka on hetkel euroala probleemsemaid riike. Vaatama sellele, et Kreeka on üritanud ellu viia kokkuhoiumeetmeid, hoida riiki nii stabiilsena, kui sellises olukorras võimalik, ripub ikkagi õhus küsimus, kas Kreeka peaks eurost loobuma? Seda teemat on meedias väga laialdaselt kajastatud, arvamusi on mitmeid. On palju neid, kes arvavad, et Kreeka lahkumine euroalast oleks kasulik, samuti on palju neid, kes arvavad, et see kukutaks kogu Euroopa Liidu ja veaks endaga kaasa veel teisi riike. Oma essees püüan välja tuua olulisimad muutused selle kohta, mis juhtuks siis, kui Kreeka astuks euroringist välja. Muutuseid proovin analüüsida nii Euroopa Liidu, maailma kui ka Kreeka enda tasandilt. Alustuseks, kuidas näeks välja Kreeka lahkumine euroalast? Väga raske on juba seda
soome, taani, tsehhi, ungari. Esimene õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958.aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Euro Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999. elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1.jaanuaril 2002. Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011. Euroalast väljaspool asuvateks Euroopa Liidu liikmesriikideks on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina
Sama moodi on ka pankrotis Kreekaga. Ei saa maksta võlakirjade eest seda summat, mis oleks makstud siis, kui Kreeka ei oleks olnud pankrotis. 4 Malta rahandusminister Edward Scicluna ütles, et kui peaks minema nii, et Kreeka ei ole nõus abilaenu pikendamise tingimustega ja laenu üldse mitte tagasi maksma, siis on Saksamaa ja tema liitlased valmis laskma Kreekal euroalast lahkuda. Saksamaa, Holland ja teised nõuavad, et Kreeka näitaks vastu solidaarsust, mida teised liikmesriigid on tema vastu näidanud. Saksamaa on teravalt kritiseerinud Kreeka praegusi otsuseid, öeldes, et riik peab kindlamalt oma kärpekava järgima. Samas on Kreeka veendunud, et vana rada ei saa käia. Ka Ameerika Ühendriigid survestavad Kreekat ja euroala riike, et jõuda võlakõnelustes kokkuleppele.
Samu kaupu ka imporditi enim: masinaid ja seadmeid 29%, mineraalseid tooteid 16% ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu 10% Eesti koguimpordist. Eesti koguekspordis oli Euroopa Liidu (EL-27) osatähtsus 2012. aastal 66%, euroala (EA-17) osatähtsus 28% ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide osatähtsus 15%. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi (16% Eesti koguekspordist), Soome (15%) ja Venemaa (12%). Kogu Eesti sisseveost moodustas import Euroopa Liidu riikidest 80%, euroalast 37% ja SRÜ riikidest 10%. Eestisse toodi kaupu peamiselt Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt ja Rootsist (mõlemad 10%). Eesti osatähtsus Euroopa Liidu koguekspordis kui ka -impordis oli 2012. aastal 0,3%. Nii eksport- kui importkäibe poolest edestas Eesti Lätit, Maltat ja Küprost. Eesti eksport ühe elaniku kohta oli 2012. aastal 9370 eurot, mis ületas veidi ka Euroopa Liidu riikide keskmist (8956 eurot). Samuti oli EL-i keskmisest
annaabi.ee 
