) KRISTOPH WILLIBALD GLUCK (1714 1787) OLI OOPERI REFORMAATOR! Ta kirjutas üle 100 ooperi neist 6 olid reformatsioni ooperid. Reformatsioon seisnes: *Ooper peab olema muusikaline draama. *Avamäng peab olema ettevalmistuseks ooperile ja peegeldama sisu. *Ooper peab väljendama tundeid ja olema emotsonaalne. *Sündmustik peab olema dramaatiliselt pingestatud. *Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel. Kõige tuntuim reformiooper: "Orpheus ja Euridyke" Franze Joseph Haydn (1732 1809) *Ta on Austria helilooja. Ta on sümfoonilse muusika isa. *Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav Looming: Ta on kirjutanu 180 sümfooniat("Kana sümfoonia", "Karu sümfoonia", "Üllatus sümfoonia "Kella sümfoonia", "Lahkumis sümfoonia") 15 kammerteost, 30 ooperit oratooriumid "Loomine"(räägib maailma loomisest)
Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants 2. Courante- 3- osalisel taktimõõdus kiire Prantuse tants 3. Sarabande- 3- osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants 4. Gigue- 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Soti hüppetants. Nende osade vahele võidi paigutada ka teisi tantse, näiteks menuetti, gavotti, bourree's jt. Tähtsamad heliloojad Itaalia · Jacopo Peri- esimeste ooperite ,,daphne" ja ,,Orpheus ja Euridyke" autor · Claudio Monteverdi- esimene arvestatav ooperilooja, tuntumad ooperid ,,Orpheus", ,,Odysseuse kojutulek" ja ,,Ariadne" · Arcangelo Corelli- kammersonaadi väljapaistvaim viljeleja · Antonio Vivaldi- väljapaistvaim orkestrimuusika looja · Alessandro Scarlatti- Napoli ooperi väljapaistvaim esindaja. Prantsusmaa Ooperi asemel sai Prantsuse õukonnas kuulsaks mütoloogiaaineline ballett, kus oli ka vokaalnumbreid. Hiljem lisandus ballettkomöödia.
rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel