tekkisid relvastatud vastuolud. 534 535 a. Hävitas Belisarios nõrgenenud Vandaalide riigi. Läänegootide riik Hispaanias (507-711) Läänegoodid said Akvitaanias kaks kolmandikku maast maksuvabaks omandiks; vastutasuks võtab kuningas kohustuse kaitsta sõjaväega seda maad ja olla seal keisri asevalitseja. Eurichi valitsemisajal rajatakse Hispaanias läänegootide riik. Eurichi ajal on koostatud ka vanim germaani õiguste kogu ladina keeles (Codex Euricianus, u 70). Uut riiki nõrgestasid aga võitlused aadli ja kuninga vahel. 551 a. vallutasid bütsantslased riigi lõunapiirkonnad. 568-586 valitses riiki Leowgild, kes tegi pealinnaks Toledo, tõrjus bütsantslased tagasi ja vallutas u 409 a. sisserännanud sueebide riigi. 586-601 valitsenud kuningas Rekhared I astus katoliku usku. Germaani kõrgaadliga liidus oleval kirikul oli riigis väga suur mõju. Toledo riigikontsiilid
Mida kõrgemast seisusest, seda suuremaid õiguseid omati. Ülimaks õiguseks loeti keisriõigust, kuid sellega konkureerisid ja ka kohati vastandusid nii kanooniline õigus, linna- ja maaõigused ning rüütli- ja talurahvaõigused ning inimesed pidid elama mitme õigusallika segapuntras. Leges barbarorum: Ehk barbarite õigused. Germaani hõimude tavaõiguste üleskirjutised keskajast: gootide ja burgundlaste Lex burgundiorum 500. aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme, eelkõige konkreetsete tegude eest määratavaid trahve ning seetõttu nimetatakse neid
tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid Germaani hõimuõiguste liigitus 1. Rahvasterändamiseaja hilisantiigi seadused, mille on kehtestanud germaani valitsejad Rooma riigi piirkonnas: 1.1. Codex Euricianus, tuntud ka kui Lex Visigothorum kehtestas kuningas Eurich (466 - 484) kehtis Hispaanias ja Lõuna- Prantsusmaal kui läänegootide õigus; 1.2. Edictum Theodorici kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526) kehtis Itaalias kui idagootide õigus 1.3. Lex Burgundionum kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4. Lex Salica; kehtestas kuningas Chlodovech (481 - 511).
annaabi.ee 
