Tuleks säilitada veekogude äärsed puuribaga poollooduslikud rohumaad. (Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiaosakond, 2008 ) Nukitssitikad (Onthophagus) Seltsi kuulub üle 2000 liigi üle maailma, Eestis elavad loopealsetel ja liivase pinnaga karjamaal sõnnikus, on Eestis isegi kohati sagedased, aga näiteks Soomes on nukitssitikate kõik seal esinenud liiki muutunud üliharuldaseks. Nende kadumise põhjuseks on peamiselt elupaikade hävimine. (Wikipedia, 2011) Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud
intermedia). Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga. Neist 3 on EPRs Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator). 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Nigula Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Nigula LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on asutatud Keskkonnaministeeriumi 14. jaanuari 1991. a määrusega nr 5 «Riiklike looduskaitsealade formeerimise kohta juriidilisteks isikuteks»
Samblad Enamasti suhteliselt tavalised liigid. Soontaimeliigid Eesti Punase Raamatu andmeil on 38 nõmmedel ja liivikutel esinevat liiki ohustatud. Putukad Leidub vähelevinud, kitsalt kohastunud liike. 15 Mitmesugused kaevurherilased, liivamesilased, rohkelt sipelgaid ja kuklasi, kitsalt toidutaimedele kohastunud liblikaliigid. tinasamblik Piusa-Võmmorski hoiuala teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Linnud Kitsalt nõmmedele kohastunud linnuliike on vähe, kuid mitmed siiski eelistavad avatud maastikku pesitsemiseks (nõmmelõoke, nõmmekiur) või kuuluvad nõmmed nende elupaigakompleksi koosseisu (röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid