(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite teke ja areng) 2. Keemiline •orgaaniliste ainete teke (aminohapped) •polümeeride teke (valgud) (keemiliste molekulide teke, aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete org. Ühendite teke= 3. Bioloogiline • elusolendite teke (eukariootide teke, prokariootide teke) (kehastumine, liigistumine, liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine, organismide ehituse muutus) 4. Sotsiaalne •ühiskond (inimkarjeteke, orjandusliku riigi teke, kultuuri teke) EV tõendid I. Ajaloolised • kivistised e fossiilid •Merevaik •Luud e jäänused Järeldused: •kunagi elanud organismide kirjeldused
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon
tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta,
(3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimitest). Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi)
endosümbioosi hüpoteesiga: mingisuguste amöboidsete prokarüootidega ühinesid aeroobsed prokarüoodid (millest kujunesid mitokondrid) ja fotosünteesivõimelised prokarüoodid (millest kujunesid kloroplastid). Üherakuliste eukarüootidena arenes elu umbes 600 ... 800 miljonit aastat. Selle aja jooksul kujunesid välja eukarüootsete organismide peamised rühmad: taimed, loomad ja seened. Selgeid elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest , mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi.
15. Rakukest (NB! Taimerakk!!!) Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on õhuke, vananedes pakseneb Poorid – nende kaudu toimub ainevahetus Funktsioonid : o Kaitseb välismõjude eest o Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse, taimele püstise asendi o Kaitseb rakku siserõhu (tugori) eest. o Rakukestal ka transportfunktsioon (juhtkimpude võrgustik) 16. Eukariootide riigid ja nende peamised tunnused Riik Taimed Loomad Protistid Seened Toitumine autotroofsed Heterotroofid Nii autotroofid Heterotroofsed: kui ka Sapotroof (surnud heterotroofid orgaaniline aine) ja biotroof (teised
annaabi.ee 
