RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist oma võimu alla ühendada, ühtlasi on teda nimetatud viimaseks suureks väejuhiks Rooma keisrite hulgas. Theodosius oli juba 383.a. nimetanud oma poja Arkadiose idaosa augustuseks, 393.a. sai lääneosa augustuseks poeg Honorius. Toetudes dünastilisele ühtsusele jäi riigi ühtsus formaalselt püsima, näiliselt säilus ka ühtne seadusandlus, kuid sisuliselt oli jagunemine siiski lõplik. Jagunemise ajaks oli riigi idaosa tihedama asustusega kui lääneosa. Majanduslikult
Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu. 1431 kontsiil Baselis tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks. Paralleelselt kaks kontsiili, suur kontsiil Baselis ja paavstlik kontsiil 1238 Ferraras (siis Firenzes ja lõpetas Roomas). Eugeniuse ja Baseli kontsiili suhted aina teravamaks, lõhe, sest ka kuningad ja vürstid peavad valima ühe poole, mida toetada. Ainuke piiskop paavsti kontsiilis oli Lääne Saare piiskop, kes nimetati piiskopi selleks, et läks esindajana paavsti juurde, Saare Lääne piiskop oli muidugi kontsiili poolt. 1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks. Kontsiil valis uue paavsti, Felix V, lõpuks aeti kontsiil Baselist välja. 1449 gallikalism st Prantsusmaa soosimine
Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu enamuse oma toetajaist. 1440 loobus vastupaavst Feliks V ametist. 1449 tunnustas Baseli kirikukogu (õigemini selle jäänused) õiget paavsti ja kuulutas kirikukogu laialiminemist. Ferrara-Firenze kirikukogu (1438-1443)1437 käskis paavst Eugenius IV kirikukogu Baselist Ferrarasse ümber tuua, kuna ei suutnud kk. kontrollida. Enamik kk liikmeid keeldus Ferrarasse minemast
annaabi.ee 
