sisustamisel. Koidula esimene proosapala “Kivirist” ilmus ,,Pärnu Postmehes” (nr.31) ning tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus “Ojamölder ja tema minia”(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest
kirjandusliku tegevuse algust. Hiljem väljus juba ulatuslikum jutustus "Ojamölder ja tema minia"(1864) eri raamatuna ja äratas huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale seda, kui ta tütarlastekooli lõpetas, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele 3.augustist 1862 teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised ta osavust kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära ning õppis juba noorelt iseseisvust ja rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima, nüüd juba Tartusse, sest Jannsen oli rahulolematu "Pärnu Postimehe" majandusliku olukorraga.
huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale 3 tütarlastekooli lõpetamist, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele (3.augustist 1862) teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised teda tema osavuse pärast kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära mida ema ei saanud teha. Ta sai juba noorena iseseisvaks ja ta kogus endale rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba
huvi ka väljaspool Eestit (Saksamaal ja Soomes). Isa abistamine ei piirdunud aga ainult kirjanduslike ülesannete täitmisega, sest Koidula valmistas ette isa 7 kooli piirkonnast kreis-ja tütarlastekooli astujaid eriti saksa ja vene keeles. Peale tütarlastekooli lõpetamist, ärkas temas huvi perenaisekohustuste vastu. Oma kirjas õde Eugeniele (3.augustist 1862) teatab ta uhkusega, kuidas tal õnnestus ema äraolekul rukkilõikuse talgute puhul perenaise osa nii edukalt etendada, et talgulised teda tema osavuse pärast kiitsid. Samas isegi siis, kui Lydia Koidula ema kodus haigena pikutas, tegi Koidula juba ka siis kõik tööd ära mida ema ei saanud teha. Ta sai juba noorena iseseisvaks ja ta kogus endale rohkesti kindlust. 1863.aasta lõpul oli Jannsenite perekond tingitud uuesti kolima. Seekord juba
annaabi.ee 
