(Kalling ,,Karskustöö....") Kava nägi ette teadustööd, emade- ja lastekaitse korraldamist, tervishoiu propagandat, tõuküsimuse uurimist jne. Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise sihiga 43 juhtlauset, mis põhinesid Kallingu sõnul mõningate erinevustega saksa eeskujule (Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie). Erinevused puudutasid näiteks segaabielusid. Sarnastest seisukohtadest lähtus ka ,,Tõutervise" töökava. Eugeenikud soovitasid eestlastel vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma". Samas soovitati ,,vere parandamiseks" segaabielusid teiste soome-ugri rahvastega. Kalling kirjutab: ,,Juhtlausete peamine sõnum oli jätk ennesõjaaegsele retoorikale rahvas võib kiduda, s.t head ja väärtuslikud rahvaosad võivad arvulisse vähemusse jääda.
Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad ,,onanismuse" eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides. Darwini loodusliku valiku printsiipe alusel tekkis õpetus, mida tuntakse sotsiaaldarvinismi nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis. Eugeenika. Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust, eeldades, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema geneetilise koodiga. 17. Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi Hippokrates järglased tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha, selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. William Harvey - pärandumine tänu magneetilistele jõududele
domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma eesmärkide saavutamiseks kahte viisi: kas soodustades eelistatud inimtõugude ja -rühmade päriliku alge levimist (positiivne eugeenika) või vabanedes vähemsoovitavatest gruppidest nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu sajandivahetusel, mil taasavastati Mendeli tööd, tekkis geneetika ning arenes edasi darvinistlik teooria, kusjuures mõnede mõtlejate poolt heideti viimasele ette inimkonnale
annaabi.ee 
