lapsega) (naiste rekord on 69 last, sünnituste rekord oli 32 sünnitust | meeste rekord on 600 - 700) · inimesel on väga palju kromosoome, palju struktuurgeene ja palju pseudogeene (geenid, mis on olemas, aga mida ei kasutata) · aeglane põlvkondade vaheldumine (põhamaades 20-25 aastat, lõunamaades mõnevõrra kiiremini) · paljude tunnuste muutumist on raske kirjeldada ja mõõta, nt. Emotsioonid Eugeenika - väär õpetus mis põhineb inimese geneetikal. Eugeenikas saame eristada kolme suunda: 1. ülikarm lähendus - puuetega/kõrvale kalletega/mitte normaalsed inimesed hävitati, et tagada rahvuse geneetiline puhtus. Sai alguse USA-s. 2. neutraalsem lähendus - sunniviisiline steriliseerimine 3. leebem lähendus - inimese suunamine vabatahtlikule steriliseerimisele / kohustuslik ühelapseline perekond / sperma ja munaraku doonori valik lähtuvalt teatud kriteeriumitest Sugupuu
19. sajandil leiti, et tsiviliseeritud ühiskondades on loodusliku valiku toime vähenenud: kõrgvõimekad isikud sigivad märksa vähem kui madalamate võimetega inimesed. Kuidas inimest „parandada“? Eugeenika - teadus kõigist mõjudest ja tingimustest, mis määravad populatsiooni vaimseid ja kehalisi kvaliteete tulevastes põlvkondades; selle eesmärk on kindlustada iga rass, klass või sekt kehaliselt ja moraalselt parimate ja vaimselt võimekamate esindajatega. Eugeenikas oli kaks lähenemist: Positiivne eugeenika – parimate omadustega isikute sigimise riiklik stimuleerimine (nt rahalised toetused võimekamate motiveerimiseks). Negatiivne eugeenika – kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramine (mitmetes riikides rakendati ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või retsidivistideks.
darvinistlik teooria, kusjuures mõnede mõtlejate poolt heideti viimasele ette inimkonnale sobimatust kristlikud moraaliilmingud jms soodustavat hoopis nn negatiivset looduslikku valikut ellu ei jää ja sigi mitte parimad, vaid paljunevad alamklassid ja asotsiaalid. Arenev statistikateadus näis seda kinnitavat ühiskonna kõrgkihtides sündis keskmiselt vähem lapsi. Lisaks liigsele pärilikkuse- (bioloogilise determinismi) lembusele domineerisid eugeenikas erinevad subjektiivsed tõekspidamised ja eelarvamused, kinnistades eugeenika huviorbiiti (vaimu)haigused, prostitutsiooni, kuritegevuse, asotsiaalsuse ja rasside mõiste. Eugeenikud ületähtsustasid bioloogilist ettemääratust. Eeldati, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema ,,geneetilise koodiga". Sotsiaalseid faktoreid indiviidi kujunemisel alahinnati, vast ainult