ja energia ringes ning avaldab mikroobse ainevahetuse peamise energiaallikana olulist mõju kogu järve toiduahelale ja heterotroofsete protsesside osakaalule. LOA fotokeemiline lagundamine vähendab hapniku hulka järves, millega võib kaasneda hapnikuvaegus ja/või täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus LOA mõjutab toitainete peetust/vabastamist ning metallide kättesaadavust; LOA osaks olevate humiinainete happelised omadused langetavad veekogu pH taset; Lisaks soodustab LOA rohke esinemine vees saprofüütsete mikroorganismide elus püsimist ning viitab tõvestavate mikroobide
vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m. Seda ala maailma ookeanis, kus esineb fütobentos, nimetatakse eufootiliseks vööndiks (euphotic zone)--see on piirkond, kuhu ulatuv valgus on küllaldane,et võimaldada autotroofsete (fotosünteesivate) taimede elutegevust. Eufootilise vööndi alumist piiri nimetatakse kompensatsiooni sügavuseks, see asub väga selgeveelistel ookeanialadel200 (maks. 270) m sügavusel, st. sellisele sügavusele ulatuvad vetikad. Maailmamere mõõtmeid arvestades võime öelda, et makrofütobentos on koondunud kitsale rannaribale (litoraali). Allpool asub afootiline vöönd, kus elutsevad heterotroofsed organismid (loomad, seened, bakterid). Bioloogid kasutavad eufootilise vööndi e. litoraali paremaks kirjeldamiseks kolme alajaotust:
organismide vertikaalses esineb fütobentos, nimetatakse migratsioonis, päeval pinnakihi eufootiliseks vööndiks--see on lähedale, öösel sügavamale. Nähtus piirkond, kuhu ulatuv valgus on hõlmab nii liikumisvõimelisi kui ka küllaldane, et võimaldada liikumisvõimetuid liike. Viimasel autotroofsete (fotosünteesivate) puhul on nende vertikaalne taimede elutegevust. Eufootilise liikumine seotud gaasivakuoolide vööndi alumist piiri nimetatakse arvu ja suuruse muutustega rakus, kompensatsiooni sügavuseks, see mis tagab rakkude optimaalse asub väga selgeveelistel füsioloogilise seisundi veekihis. ookeanialadel ~200 (maks. 270) m Migratsiooni põhjused on valgus ja sügavusel, st. sellisele sügavusele temperatuur. ulatuvad vetikad
Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist. 2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust. Selles tsoonis elavad organismid saavad energiat tarbides elavat või surnud orgaanilist materjali, mis on toodetud eufootses tsoonis. Elupaigaökoloogia: maismaaökosüsteemid. Ökosüsteemi komponendid (meeldetuletuseks): • mitteorgaaniline aine (C, N, CO2, H2O jt) ringetes • orgaanilised ühendid (valgud, lipiidid, huumusained jt) sidumas biootilist ja abiootilist ökosüsteemi osa
annaabi.ee 
