Aberis- Adekvaatne-Sisult kattev Afekt-tundepurse Afiss-kuulutus Anneksioon-teise riigi v selle osa vägivaldne liitmine oma riigi külge Anakronism-vääraegsus Apologeet-isiku vm kaitsja Atentaat-tapmiskatse v tapmine Assamblee-üldkoosolek Avantüür-tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Banaalne-labane, maotu, äraleierdatud, lame Bakalaureus-(akadeemiline kraad); keskkooli lõpetanu Prantsusmaal Blamaaz-häbi(asi), teotus, naeruvääristus Bravuurne-hoogne, uljas, hooplev. Brosüür-köitmata v kerges köites väiketrükis Garderoob-riidehoid Garanteerima-tagama Generatsioon-põlvkond, sugupõlv Genereerima-tekitama, esile kutsuma. Distsipliin-kindlaksmääratud kord; korrale allumine Degenerant-mandunu Dekadents-langus, allakäik, mandumine Desarmeerima-relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama Drastiline-tugevasti mõjuv, rabav Dotatsioon-pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele Duplikaat-dokumendi teine eks...
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
üksnes seisusõiguslik norm. Teise, ehk olulisemanagi võib tuua lihtsa tõdemuse, et aktiivne eutanaasia tähendab tapmist. Õiguslikult taandub küsimus sellele, kas kannatanu nõusolek saab välistada teo õigusvastasuse (näiteks kehavigastuse tekitamise korral on vastus jaatav). Materiaalõiguslikult on seda ilmselt võimatu põhjendada (kui, siis ainult veel ühe erandi lubamisega tapmiskeelus, milline volitus aga teatavasti ei kuulu õieti kellegi pädevusse). Hollandi eufemistlik ja menetlusõiguslikul lahendusel põhinev mudel näitab selgelt, et seadusandja ei taha võtta endale volitust kuulutada tapmine õiguspäraseks (3., lk 1823-1824). Hollandi mudelist tuleb lähemalt juttu allpool. Väited aktiivse eutanaasia kaitseks ei ole Sootaki meelest siiski kuigi veenvad. Elu puutumatuse põhimõte iseenesest on siiski sedavõrd oluline, et sellest taganemine lõhuks õiguskorra põhialused. Mitteelamisväärsest elust
Kõige olulisem selleks on pühendumine (bhakti), mis on üldse religioonis olulisemaid aspekte, pärineb siiski mitteaarialastelt. Et jõuda moksasse, tuleks valida üks jumalus ja kummardada teda kui ülimat. Põhiliselt preestrite propaganda tulemusena tekib jumaluste triaad: Brahma, Visnu ja Siva. Pühades tekstides esineb neist ainult Visnu, kes on seal tähtsusetu pastoraaljumal. Halb jumal on Rudra (punane). Selleks, et teda mitte solvata, mõeldakse eufemistlik nimetus Siva (leebe, taltsas). Teda kummardati, et ta ei teeks viga. Brahma on loojajumal, isikustatud absoluudi üks versioon, teda üldiselt ei kummardata, sest teda pole mõtet paluda. Indias on ainult 11 Brahma templit. Kõik ülejäänud jumalused taandatakse Visnu ja Siva või nende naiste kehastuseks. Visnu on õpetatuse jumal, tema ülesanne on maailma säilitada. Siva tähtsaim funktsioon on positiivne hävitamine, ta on tantsijate askeetide jumal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
