litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, alliteration- gammal versmått; Slutrimmet från 1100-talet, Knittelvers, parrimmet ~ 1200 (Eufemia) Rökstenen- är en av Sveriges mest kända runstenar och med sina 760 tecken anses den vara världens längsta runinskrift. Rökstenen sägs ibland vara startpunkten i den svenska litteraturens historia som det äldsta bevarade litterära verket. Konstnärlig ordföljd, versmåtten liknar isländisk. Sparlösastenen- är till större delen ristad på 800-talet, men har även fått en senare textrad från tiden kring tusentalet.
nii soome- kui rootsikeelsenagi. · Rahvalaulud: ballaadid Keskaegne eepiline tantsulaul, levinud kogu põhjalas ja millel on vasteid teistes Euroopa maades. Ennekõike on ballaad kujunenud prantsuse eeskujude alusel. Esimesi põhjamaises keeles sepitsetud ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil. Vanimaid märke põhjamaisest ballaadist võib leida 14. sajandi alguse rootsi nn. Eufemia-lauludest, kus on märgata ballaadi struktuurilisi ja stiilisi jooni. Ballaadide ühtekuuluvus tantsuga on veelgi nähtav Fääri saarte traditsioonis. On olemas Lääne- Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään
muinasjutud ja rändmuistendid, ballaadid , vanasõnad ja mõistatused esinevad rahvapärimuse salves nii soome- kui rootsikeelsenagi. Rahvalaulud: ballaadid Keskaegne eepiline tantsulaul, levinud kogu põhjalas ja millel on vasteid teistes Euroopa maades. Ennekõike on ballaad kujunenud prantsuse eeskujude alusel. Esimesi põhjamaises keeles sepitsetud ballaade on lauldud tõenäoliselt 13.sajandil. Vanimaid märke põhjamaisest ballaadist võib leida 14. sajandi alguse rootsi nn. Eufemia-lauludest, kus on märgata ballaadi struktuurilisi ja stiilisi jooni. Ballaadide ühtekuuluvus tantsuga on veelgi nähtav Fääri saarte traditsioonis. On olemas Lääne-Skandinaavia ja Ida-Skandinaavia ballaadipärimus. Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1)kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään