Egiptuses 18. mail 603 eKr vaadeldud varjutusest. Probleemiks on see, et varjutused ei esine tavaliselt samas kohas, seetõttu kaheldakse babüloonlaste vastavates teadmistes. Thalesel pidi ennustusega õnne olema. Tsüklite meetod võimaldas varjutust ennustada kindlas kohas tõenäosusega 1/6. Thalese ennustus on igatahes kogu antiigis väga hästi tõendatud. Theon Smyrnast (Platoni lugemisel kasulikest matemaatilistest teadmistest, c. 198, 14 Hiller=11 A 17 DK): "Eudemos teatab "Astronoomia ajaloos", et Eponides avastas esimesena sodiaagi kalde ja suure aasta tsükli, Thales aga päikesevarjutuse ja selle, et tema periood, mis käib päikeseseisakute juurde, ei ole alati võrdne." Filosoofide arvamused (11 A 17a DK=II, 24, 1): "Thales ütles esimesena, et päikesevarjutus toimub, kui Kuu, mis on oma loomult maine, läheb päikese alt läbi mööda püstjoont, kusjuures nähtav on see siis, kui vaatleja asub peegelduse positsioonis (ühel sirgel) ketta suhtes."
" (Proklos, Kommentaar Eukleidesele 157.1011) Proklos: "Me võlgneme vanale Thalesele paljud avastused ja eriti selle teoreemi; sest öeldakse, et ta oli esimene, kes tegi kindlaks ja väitis, et igal võrdhaarsel kolmnurgal on alusnurgad võrdsed, ja nimetas võrdseid nurki arhailises stiilis "sarnasteks"." "See teoreem tõestab, et kui kaks sirget lõikuvad, siis tippnurgad lõikepunkti juures on võrdsed Eudemose järgi avastas selle esimesena Thales." "Eudemos Geomeetria ajaloos omistab selle teoreemi [et kaks kolmnurka, mille üks külg ja kaks nurka on võrdsed, on võrdsed] Thalesele; sest ta ütleb, et ta pidi seda kasutama protseduuris, millega ta olevat määranud laevade kauguse merel." See, et Thales mõõtis laevade kaugust merel, nagu ka püramiidi kõrgust, ei tähenda veel, et ta pidi nimetatud teoreemi teadma. Tegemist on Aahmesi seqt'i-leidmise protseduuri rakendamisega
Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi
annaabi.ee 
