Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen juttu ujujate tehnilisest ettevalmistusest, treeningute planeerimisest, tehnika täiustamisest, tehnika efektiivsusest ning erinevatest harjutustest nii maapeal kuivas kui ka vees. Valisin selle teema, kuna tegelen ka ise hobikorras ujumisega ning tahaks selle kohta ka rohkem teada saada ka teadusliku poole pealt. 3 Ujujate tehniline ettevalmistus Individuaalne ettevalmistusplaan (IEP) peaks moodustama „tuumik(alus)dokumendi“, millele rajaneb ujuja sportlik ettevalmistus. See luuakse treeneri ja õpilase vahelises koostöös. Kõikidesse teenustesse, mida terve individuaalse ettevalmistusplaaniga kavandatakse, peab olema planeeritud positiivne mõju ujuja võistlussooritusele. Iga ujuja vajab erinevat tugikooslust (teemade kogum, mida kasutatakse ujuja parendamiseks), mis peegeldaks nende individuaalseid
Laskuri ettevalmistuses ei ole oigete laskeasendite omandamine veel edu garantii, vaid ainult selle alus. Voistlustel saavutatakse haid tulemusi vaid siis, kui on oskuslikult uhendatud jargmised tegevused: · hea ettevalmistusplaan; · oige valmistumine voistluseks; · autogeenne treening; · mentaalne ettevalmistus; · enesesisendused. 22 4. KOKKUVÕTTE. Laskmine on väga populaarne spordiala. Laskesport nagu ka kõik muud spordiliigid ühendamb inimesi omavahel, loob võimalusi edasiseks arendamiseks ning püüdmiseks. Eriline ta on selle poolest, et ei vaja erilisit kehalist võimekust. Sellel alal võib edukas olla nii väike laps, kui ka "suuremõõtmeline" mees
3.2. 1992. aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine Kui oli selge, et Eestis tuleb oma raha, milleks oli taaskord kroon, alustati aktiivselt rahareformi ettevalmistamisega. Selleks vajati juhtorganit, kellel oleks võimalikult suured volitused ning selleks valiti Rahareformi Komitee. Komitee võttis vastu kolm otsust, mida nimetati Rahareformi Komitee dekreetideks. Nendes olid sätestatud reformi läbiviimise üldalused ja ettevalmistusplaan. Samuti oli kohustus moodustada rahareformi piirkondlikud komisjonid ja informatsioon reformi ettevalmistamise kohta on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued