· (2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust. Turismireis ja selle toimumise faasid · 1. Ettevalmistusfaas siin toimub reisi aja ja sihtkoha valik. · Selles faasis hangitakse infot kirjandusest, reklaambuklettidest, Internetist, filmidest, videodest või inimestelt, kes seda kohta on külastanud. · Saadud info põhjal tehakse reisiotsustus ning esitatakse reisitellimus. · Ettevalmistusfaasi kuulub ka reisitarvete ostmine, pagasi pakkimine ja enda vajaliku infoga varustamine. · 2. Reisi toimumise faas siin on vajalikud: - transport sihtkohta jõudmiseks - majutus peatuspaikades - toitlustamine reisi kestel - muud teenused ja ettevõtted, nagu giidi- ja ekskursiooniteenused, vabaaja veetmise võimalused · 3.Järelfaas reis on ajaliselt küll lõppenud, kuid veel pikka aega peale reisi
kohta ja selgitatakse oma seisukohti. 3. Ettepanek ja vastuettepanek. Pakutakse alternatiivseid lahendusi. Üks osapool esitab pakkumise või palve. Teine pool teeb vastupakkumise. Seda protsessi korratakse mitu korda. Vahepeal võidakse arutleda või võtta mõtlemisaega. Uute ettepanekute ja vastuettepanekute tingimused lähenevad üha teineteisele. 4. Kokkulepe ja lahkarvamus. Alternatiive hinnatakse ja selekteeritakse. Lahkarvamus viib läbirääkimised taas arutlus- või ettevalmistusfaasi. Lahkarvamus kuulub läbirääkimiste juurde ning on märguanne uueks katseks. Lõpuks jõutakse mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni (Lewicki jt 1999:88-104; McKay jt 1999:151-152). R. Fisher ja W. Ury (1992) on välja toonud põhikriteeriumid, mille põhjal võib hinnata, kas läbirääkimised on edukad või mitte. Õnnestunud läbirääkimised: · annavad aruka kokkuleppe, mis rahuldab võimalikkuse piires mõlema poole
Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa