juhtida üldistele ohutusnõuetele ja kriisiolukorras tegutsemisele. Lisaks sellele peavad olema vastavad juhised kajutites ja kogunemiskohtades ning juhend päästevesti kasutamisest. - Iga laeva mahajätmise õppus peab sisaldama: a) reisijate ja meeskonna väljakutsumist kogunemiskohtadesse häiresignaali abil ja laevalt lahkumise korra tutvustamist; b) saabumist ettenähtud kohta ettevalmistatuna häirekavajärgsete kohustuste täitmiseks; c) reisijate ja meeskonna olukorrale vastava riietuse kontrollimist; d) päästevestide selgapaneku õigsuse kontrollimist; e) vähemalt ühe päästepaadi vette laskmist pärast vastavate ettevalmistuste tegemist; f) päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist; g) päästepaadi vette laskmiseks kastutavate taavetite kontrollimist.
Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu. 146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast nõrkenud garnisoni poolt halvasti kaitstud müüriosa kaudu. Selle väeüksuse järel tungis sisse ka kogu armee
vähemalt 3 min. Jooksul vaikses vees. Suitsu eraldumise ajal ei tohi eralduda leeke. Ei tohi uppuda laevateel. Peab jätkama suitsu eraldumine kui on olnud 100 mm sügavusel 10 sekundit. 6)Laevades kasutatav pürotehnika: Langevarju raketid Käsi signaaltuli Suitsu poi 7)Mida peab sisaldama laeva mahajätmise õppus: Reisijate ja meeskonna väljakutsumist kogunemiskohtadesse häiresignaali abil ja laevalt lahkumise korra tutvustamist; Saabumist ettenähtud kohta ettevalmistatuna häirekavajärgsete kohustuste täitmiseks; Reisijate ja meeskonna olukorrale vastava riietuse kontrollimist; Päästevestide selgapaneku õigsuse kontrollimist; Vähemalt ühe päästepaadi vette laskmist pärast vastavate ettevalmistuste tegemist; Päästepaadi mootori käivitamist ja töötamist; Päästepaadi vette laskmiseks kastutavate taavetite kontrollimist. 8)Mida peab sisaldama tiletõrjeõppus: Saabumist ettenähtud kohta ettevalmistatuna
Põlvkondi kujundavate tegurite eripärad Eestis • Olid 1980. lõpuni nõukogude ühiskonna suundumuste poolt kujundatud. • “Stalini aja” põlvkond - enne 1939. aastat sündinud •“Sulaaegne” põlvkond - 1940–1949 sündinud • “Stagnatsiooniaja” põlvkond - 1950-1972 sündinud • “Perestroika” põlvkond - 1972–1977 sündinud “Võitjate põlvkond” – nõukogude ühiskonnaks ettevalmistatuna asusid üles ehitama turumajanduslikku Eestit Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond – esimene taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud põlvkond Põlvkondi kujundav kollektiivne mälu Schuman ja Scott (1998): minevikukogemuste tähtsus. Igal põlvkonnal on oma “kollektiivne mälu”. • Erinevad põlvkonnad osundavad erinevatele sündmustele, eelkõige neile, mis on leidnud aset nende nooruseas.
annaabi.ee 
