tootlikkust ning töötada nafta ja teiste oluliste toodete tarvis välja asendajad. Ehkki aseainete tootmises tehti mõningaid edusamme, jäid seatud eesmärgid saavutamata kummi ja sünteetilise kütuse tootmises. Sellises seisus siirdus natslik majandus kolmandasse järku. Sõda alustati Blitzkrieg'i ehk välksõja strateegiat rakendades. Eesmärk oli saavutada võit võimalikult kiiresti, kasutades selleks ettevalmistatavaid õhurünnakuid, millele järgnes tankide ja soomusmasinate rünnak. Kallaletungiga Nõukogude Liidule algas neljas järk totaalsõda. Nüüd võeti Saksamaa majandusest viimane välja. Sõjatootmine allus nüüdsest Albert Speerile ja keskplaaneerimise nõukogule. Selle tulemusena kasvas relvatoodang. Siit alates läksid aga kaks tööstusgiganti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, Saksamaast tootmismahult võimsalt ette
Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu kui ka peamisi põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks. Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule. 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted Kuludel on organisatsioonis mitmeid rolle, kuid kõige olulisem on anda informatsiooni ja suunata tootega seotud otsusetegemist. Elutsükli kuluarvestus on lähenemine, mis proovib määratleda toote kulud kogu toote eluea vältel, kaasa arvatud väljatöötamine (sihtkuluarvestuse valdkond), tootmine (kaizen kuluarvestuse
põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks ETTEVÕTTESISESE ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID JA KASUTAMISE METOODIKA Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule. Lähtudes esitamise perioodidest võime ettevõttesiseses aruandluses eristada: 1) päevaaruandeid, 2) nädalaaruandeid (dekaadiaruandeid), 3) kuuaruandeid, 4) kvartaliaruandeid, 5) aastaaruandeid. PÄEVAARUANNETENA on vaadeldavad ettevõtte pangakontode väljavõtted ja käivete aruanded, mis esitatakse vastavat valdkondakureerivale finantsjuhile (controllerile). Päevaaruannete eesmärgiks on
annaabi.ee 
