peadirektoraati või valdkonda), välissuhtlus ja eelarve ettevalmistamine. Kaks tüüpi komiteesid : ekspertkomiteed (koosneb ekspertidest), komitoloogia komiteed (koosneb riigi esindajatest) President Jean-Claud Junker 2. Euroopa Ülemkogu ülesanded ja struktuur Struktuur: koosneb peaministritest ja EK presidendist. Valib Komisjoni presidendi kandidaadi. Eesistuja Donald Tusk (juhatab ja ettevalmistab kohtumisi, suunab üldist tegevust, annab aru EP ees). Kõrgeim esindaja Federica Mogherini. Ülesanded: Euroopa ühise välise julgeoleku poliitika ja tervikliku visiooni kujundamine. Määrata üldine poliitiline siht ja prioriteedid. Konsensuse otsimine, välissuhete arendamine 3. Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded ja struktuur Struktuur: Koosneb liikmesriikide ministritest, vahelduv koosseis, osalevad ka komisjoni esindajad 1
saabkiväike grupp inimesi ainult läbi vaadata. Riik soovitab/nimetab sinna omapoolt inimesi/töölisi, keda sinna saadetakse tööle. XIV protokoll pole 3 liikmelisi kkohtunikke, võib ka 1 kohtuniku otsusega avaldus menetlusest välja jätta. See kohtunik ei saa olla sellest riigist, kelle vastu avaldus tehakse. Aga avaldus tuleb ikkagi oma kodukeeles (nt läti keeles), kohtunik olgu ta prantslane, eestlane või kes iganes. Kes selle avalduse kohtuniku jaoks ettevalmistab? Lätlane või keegi kes seda keelt valdab ja sinna esindama on saadetud. Seega kohtunik isegi ei saa seda originaal tektsi hinnata, läbivaadata. Peab usaldama ja lootma heale tahtele. Tavaline kamber koosneb 7st kohtunikust ja komitee 3st kohtunikust. Erandkorras võib ka kokku tulla selline istung kus on kõik kohtunikud (aga selline istung on seatud kohtunike oma süteemi struktuuri jne seotud asjade üle)
keeruliste küsimustele, mis sobiks enamusele või igale liikmesriigile. Seadusandlikult nõukogu saab teha direktiive, regulatsioone ja otsustuse. Lisaks sellele, saab ka esitada arvamuse, resolutsioone, kokkuleppeid ja soovitusi, mida komisjonil oleks väga raske ignoreerida. Samal ajal, Nõukogu ei ole täiesti oma tegevuses iseseisev, kuna tihti peab töötama ainult selle baasil, mida ettevalmistab komisjon, pluss mõnedes valdkondades ei saa ilma EP-t otsustust vastu võtma. Nõukogu rakendab täidesaatva võimu, kui on vaja tegutseda operatiivselt, saata kuhugi esindajat, rahuvalvajat või vaatlejat. Nõukogu mängib väga suurt rolli konsensuse ja kompromissi leidmisel riikide vahel. Kuna nõukogus saavad kokku kõike riikide valitsused, see annab võimalust vastuvõtta tähtsamaid reforme ja otsustusi.
annaabi.ee 
