DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus. D-kujulised, koosnevad torukimbust ja koldest, Võrus nt. üks alles, eelpõleti juurde pandud. E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Narva kateld e st raa m atu st ,,Katels e a d m e d " . 28. Leek suitsutorukatlad Kiviõli (toodud raamatus Katelseadmed) 1960ndad, täidetud üleni veega, vee
valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head, loomuliku ringlusega katel (nagu ka eelmine ja järgmine) E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati farmides ja masuudi ettesoojendamiseks, loomatoidu tootmiseks, andis 1t auru tunnis, 9bar rõhk, transporditav, 2-trumliline, iga toru peal on kork, tänu millele seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Püstkatlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata MZK-tüüpi katlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata
suunata varjus olevate ruumide kutmiseks. Ohkkutte susteemi saab juurde lisada jahutuse, niisutuse, puhastuse seadmeid, siis on tegemist juba ohu konditsioneerimisega. Joonisel 92 c, lk17 on toodud tuupiline ohkkutte susteem, milles kasutatakse soojustagastit valisohu temperatuuri tostmiseks enne kaloriiferisse juhtimist. Tavalised ohkkutte seadmed on koondatud uhte kulmkapisuurusesse agregaati ja sinna sisse kompaktselt paigaldatakse kalorifeer kulma ohu ettesoojendamiseks, ventilaatorid, filtrid oupuhastamiseks ja ka soojustagasti. Kutteks vajaliku ringlusohu ringiajamiseks ja ta arvutatakse ringlusohu hulga jargi. 3 ventilaatorid, pea ventilaator-ringlusohu ringiajamiseks, uks on sisse puhke ventilaator, teine valjatombe ventilaator. Sellist susteemi, kus on 3 ventilaatorit nim mehaaniliseks ehk sund ohku liikumisega ohu kutte susteem. Kanalite sobivama paigutuse seisukohalt tuleks ventilatsioonis seade paigutada voimalikult hoone keskele.
eemaldatava ruumiõhu soojust ära kasutada sissepuhkeõhu eel- soojendamiseks. Parimad selleks kasutatavad soojustagastite mudelid töötavad kasuteguriga üle 70%. Nende laiemat levikut on siiani piiranud sundventilatsioonisüsteemi ja kasutatavate seadmete suhteliselt kõrge maksumus. Aastane soojuskulu külma 32 välisõhu ettesoojendamiseks madalatel välistemperatuuridel moodustab olulise osa (kuni 30 40%) kogukuludest ja on määratav seosest: Qvent = 0,34 * n *V * KP * 24 Wh n õhuvahetuse kordsus l/h V hoone kubatuur m3 0,34 õhu mahuline erisoojus Wh/(m3K) KP kraadpäevade arv Kolmanda osa soojustarbest kulutame sooja tarbevee ettevalmistamiseks hoones ja see sõltub palju perekonna tarbimisharjumustest. Sageli pestakse meil hambaid voolava kraaniveega, mis on ilmne veega priiskamine. Iga u. 50-kraadise
annaabi.ee 
