Eesti 2 MS ajal Pärast M-R-P sõlmimist esitas Moskva 1939 sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Estisse Punaarmee baasid Vältimaks sõda andsi Eesti valitsus järele nind 28 spt kirjutati alla baasidelepingule Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit
3 aastat hiljem võetigi vastu uus põhiseadus, mis tagas kõigile võrdsed õigused. Samal aastal antakse mõlemale mehele Nobeli rahupreemia 1994. aastal toimusid riigi esimesed vabad valimised, kus Mandela valiti presidendiks ja ANC võitis 4-st kohast 252 Rahvuskogus. Mandela uus missioon oli ühendada lõhenenud rahvas. See tal ka õnnestus. Tänapäeval on Lõuna-Aafrikas kõik võrdsed ja elavad rahumeelselt koos 1995. aastal loob Tõe ja Lepituse Komisjoni, mille etteotsas oli peapiiskop Desmond Tutu. Komisjon uuris apartheidiaegset inimõiguste rikkumist. 1999. aastal, kui Mandela on 81-aastane, pani ta ameti maha. Ta lahkub poliitikast, kuid tegeleb veel mõnda aega aktiivselt oma maa ja maailma asjadega. Ta kohtus maailma riigijuhtidega, osales konverentsidel, teavitas üldsust Aids epideemiast, osales rahukõnelustel jne...
aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871. Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks.
Paljud pidid repatrieeruma, kuna NL palus teistel riikidel nad välja anda. Läände jäi ligikaudu 75 000 eestlast. Olulisimad keskused olid Toronto, New York ja Stockholm. Pagulaskonna tegevussuunad Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tegevus tugines mitmesugustele pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti erakondade taastamise, juurde loodi ka uusi poliitilisi ühendusi. Oli kaks leeri: need, kes pooldasid väga selget rahvusühtsust, ja need, kes vajasid poliitilist mitmekesisust paguluses. Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks koostisosaks olid Välis-Eesti ajalehed. Enamik lääneriike ei
ja levitamine. Balti apell nõuti MR pakti lisaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks pagulasorganisatsioonidele. Rootsis loodi Eesti Komitee, Eesti Rahvusfond ja Eesti tunnistamist koos kõigi tagajärgedega. Selle koostasid eesti, Läti Leedu vabadusvõitlejad. Rahvusnõukogu, mille toetajaskond moodustas eksiilvalitsuse, mille etteotsas sai August 1983 Euroopa parlament võtab vastu otsuse Balti riikide iseseisvumiseks. Rei. USA-s olnud Eesti Vabariigi Peakonsulaat ei tunnistanud Eesti Rahvusnõukogu. 43. Kultuurielu põhijooned Pagulaste sisemine poliitiline organiseerumine tõi kaasa enamiku endiste Eesti
Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike vastuhakkudeni, mis andsid hoogu valgete liikumisele. Idas valgete etteotsas admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks. Lõuna- Venemaal kindral Anton Denikin. Valged said lüüa nad ei toetanud oma potensiaalseid liitlasi (teised rahvad), tegevuse koordineerimatus, enamlaste käes tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed. 1922.a. ühendati erinevad sotsialistlikud vabariigid Venemaaga ja loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid
annaabi.ee 
