sõna-sõnalt Vana-Kreeka Antiik-Rooma üle-eestiline PANE TÄHELE! allatõmbamine kaldale tõmbamine kõrvalolemine haiglas olemine ülestõusmine hilja tõusmine ärajooksmine kiiresti jooksmine allatõmbaja alla tõmmata kõrvalolija kõrval olles ülestõusja üles tõusma tolleaegne tol ajal jõeäärne jõe ääres pikakasvuline pikka kasvu metsavaheline metsa vahel mahakukkunud = maha kukkunud (missugune?) õun etteloetav = ette loetav lugu äralaotud = ära laotud puud läbivõtmata = läbi võtmata teema
(rajaja) kannavat 5 püksid Lehna usumärki Sünd: lapsele sosistatakse kõrva taimetoitlus mul-mantra; keelele pannakse tilk turban mett; lapsele pannakse sama tähega nimi, millega algab nimepaneku päeval etteloetav pühakirjatekst Abielu: ei abielluta vastu tahtmist; abikaasa aitab leida perekond Surm: usuvad taaskehastumisse; liigne leinamine on mittesobilik; surnukeha pestakse ning lisatakse 5K-d, surnukeha põletatakse ning
Tuleb jälgida, et üleminek kirjutatud tekstilt vabale esinemisele oleks sujuv. * Valmiskirjutatud kõne ettelugemine on põhjendatud olukordades, kus esmatähtsad on täpsus ning konkreetsus (näiteks akadeemilised ettekanded, ametlikud kõned, diplomaatilised sõnavõtud). Tuleb arvestada, et sellist kõnet on raskem jälgida. Kõnelejal tuleb loobuda kõigest, mis segab kuulajatega kontakti saavutamist. Enne esinemist on oluline kasutatav material korrastada ja süstematiseerida. Nii etteloetav tekst kui ka märksõnad on otstarbekas trükkida suuremas kirjas (tähesuurus 14) ja teemalõigud eristada. Kui materjal on korrastamata, tekitab see esinejas ebakindlust ning annab kuulajatele märku pealiskaudsest ettevalmistusest. Pauside pidamine kõnes aitab rõhutada olulist ning annab kuulajatele võimaluse kaasa mõelda. Kõne mõju sõltub sageli just sellest, kus ja kui pikki pause tehakse. Kiirustav kõneleja mõjub närviliselt, teda on raske jälgida ja niisugune esinemine ei
Johann Uexküll 7 mail 1535 aastal hukati Tallinna raekohtu otsusel Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises. Hans Susi 1540 aastal tehti Tallinna ladinakooli õpilasele, eestlasele Hans Susile (surnud 1549) ülesandeks eestikeelsete evangeeliumide ja lauluraamatu käsikirja koostamine. Perikoobitõlkeid (jumalateenistusel etteloetav pühakirjatekstid) on hiljem kasutanud nähtavasti nii Müller kui Stahl. Tartu jesuiitide kolleegium Poola vastureformatsioonis oli oluline osa jesuiitidel, kes jõudsid Tartusse 1583 aaastal ning asusid kujundama oma kolleegiumi. Kolleegiumi raames asutati jesuiitide kool, mis sai hiljem ka ülemastme ehk ta oli esimene Eesti alal tegutsev gümnaasium. Teise koolina asutati tõlkide seminar, kus koolitati tõlke kohalike pärisrahvaste tarvis
· Khalsa = vennaskond, mille moodustavad pühendunud sikhid - Valmis ohverdama oma elu usu ja nõrkade kaitseks SIIRDERIITUSED: · Sünd ja nimepanek: - Kui laps sünnib on tavaks, et ta kõrva sosistatakse mul mantra - Keelele pannakse tilk mett mis on heade ja puhaste sõnade sümbol - Lapsele pannakse nimi, mis algab sama tähega, millega algab nimepaneku päeval etteloetav pühakirjatekst · Abielu: - Ei abielluta vastu tahtmist - Abikaasa aitavad leida perekond - Pärast jumalateenistust - Ring ümber ,,Guru Granth Sahibi" abiellunud ja perekond heakskiit sõlmitavale abielule · Surm: - Usuvad taaskehastumisse - Liigne leinamine mittesobilik - Surnukeha pestakse, lisatakse 5 Kd (kui kuulus Khalsasse) - Surnukeha põletatakse
annaabi.ee 
