34) – 35) – 36) on valandi suurem täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga valandite tootmiseks. 38) 39) Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 40) – 41) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2. Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3. Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid. 42) väike tulekindlus 43) survevalu 44) Tsentrifugaalvalu (centrifugal casting) on valumeetodite
kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis-õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna)
4. Liivvormvalu??? 5. Vormi kuivatamine tõstab vormi tugevust ja vähendab gaaside eraldumist. 6. Valandi sisepinna kujundamiseks. Valmistatakse samuti liiva ja sideaine segust. 7. Suhteliselt väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga (malm, teras) valandite tootmisel. 8. Tsentrifugaalvalu 9. Liivvormvalu 10. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu jt. 11. Koorikvalu, täppisvalu, liivvormvalu 12. 1) Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine (värviga) väldib valandi kiiret jahtumist ja suureneb kokilli püsivust. Tööpindade pinded hoiavad ära valandi kleepumise vormi külge ja neelavad osa vormis olevatest gaasidest. 2) Valandi intensiivse jahtumine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. 3) Puudub praktiliselt kokilli järeleandvus, mis ei võiamlda saada keerulise kujuga
Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride
8 Valu korduvkasutusega e. püsivormidesse: 1. Kokillvalu (permanent mould casting) metallvorm on kas lahtivõetamatu või avatav mis valmistatakse malmist või tööriistaterasest. Gaaside läbilaskmiseks on kokill lahutuspinnal 0,2-0,5mm läbimõõduga õhutuskanalid. Eelised võrreldes liivvormvaluga: a. Vormi ettekuumutamine ja tööpindande katmine kattega väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokill püsivust. b. Tööpindade katted (värv) väldib valandi kleepumist vormi pindadele. c. Valandi kiire jahtumise tagab peeneteraline struktuur. d. Kokillil praktiliselt puudub järele andvus (ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid – suured jääkpinnad ja pragunemine) e
tootmisel 22. Milline valumeetod on kõige otstarbekam pöördekehade - malmtorude ja sisepõlemismootorite hülsside tootmisel? Tsentrifugaalvalu 23. Nimetage valumeetod, mille puhul iga valandi tarvis valmistatakse eraldi valumudel. Liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu 24. Loetlege valumeetodid valandite tootmiseks korduvkasutusega vormides. Kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu, pidev- ja poolpidevvalu 26. Millised on kokillvalu põhiiseärasused võrreldes valuga liivvormidesse? Kokilli ettekuumutamine ja tööpindade katmine värviga väldib valandi kiiret jahtumist ja suurendab kokilli püsivust. Valandi intensiivne jahutamine tagab peeneteralise struktuuri, kuid ei võimalda saada õhukeseseinalisi valandeid. Puudub praktiliselt kokilli järelandvus, mis ei võimalda saada keerulise kujuga valandeid. 27. Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? 1) mudelite vormimine, 2) mudeliblokkide valmistamine,
rikked jms), kütuse mittekvaliteetne pihustamine (valesti valitud pihustusseib, pihusti kulumine või ummistus, madal kütuse rõhk või temperatuur), pihusti või difuusori vale asend. antavast õhuhulgast või veeaurust suitsugaasides. Veeauru normaalsest kõrgema sisalduse põhjusteks võib olla vee sattumine Suitsugaaside valge värvus võib olla põhjustatud liigsest koldesse kütusesse, kütuse ülemäärane ettekuumutamine või aurustustoru(de) lekkimine veetorukatelde puhul. Vastavalt kindlakstehtud põhjusele tuleb üle minna teisele kulupaagile, alandada kütuse temperatuuri või seisata katel. Leegi värvuse tumenemine ja selle väljakandumine kolderuumist suitsukäiku on õhu puudujäägi tunnuseks. Koldeseadmete ja ventilaatori ebarahuldava seisukorra tulemusena võib leek pulseerida, vahepeal korraks kustuda seejärel uuesti põlema lahvatada, ulatudes ajuti
metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt lise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitus- hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel meetodite rühma. (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse Elektroodkeevitamisel (sele 2.22) kinnitatakse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevitus- (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotööt- kaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel lus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevita- elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sula- tavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole vad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodi- võimalik. metalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad,