sündmuse vajalikkust ka mõista suudavad. Siit võib ka järeldada seda, miks valitsevat korda kriitiseeriv kirjandus tolle aja Venemaal ei ilmunud, sest arengu protsess oli alles käimas, ent Bulgakovist sai hiljem sellegipoolest klassik ning tänapäeval ja ka nähtavasti tulevikus on inimkonnal võimalus sellest suurest tarkusest osa saada. Halva eesmärk on õpetada inimesi omaks võtma mündi kaht külge. Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised täna enam lavale ei jookseks ning hegemoon usaldaks Jeshuat
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõ...
" Kuid oma kõrge vanuse ja suure usaldusväärsuse aupaiste varjus seadsid sibüllid endale oma aja sündmustest salapäraselt ja ebamääraselt tulevikuvormis rääkides sageli apologeetilisi või usulisi sihte. Vahetevahel arvustasid nad ka ühiskondlikke olusid ja valitsust (roomlaste ülemvõimu). Sibüllioraaklite vahendusel jõudis Kreekasse ja Rooma rohkesti idamaiste õpetuste sugemeid. Viimasele Rooma kuningale Tarquinius Priscusele olevat üks sibüll pakkunud üheksat ettekuulutustega raamatut tohutult kõrge hinna eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest. Küsitu naeris põlastavalt ning pidas vanamoori segaseks. See aga põletas rahulikult järgmised kolm raamatut ning esitas sama küsimuse nagu ennegi. Viimaks oli kuningas nii põnevil, et maksiski nõutud hinna. Need raamatuid olid Roomas salastatud ning neid hoiti riikliku järelvalve all
annaabi.ee 
