raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker Vogel" kahtlane tüüp, ,,linken" kedagi alt vedama või ka eesti keeles ,,vasaku jalaga voodist üles tõusma pahas tujus olema. Kuna minu ema sunniti ümber õppima paremakäeliseks (tänapäeval kirjutab ta vaid
(heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevat kirja (kreeka kiri) Vasakukäelisuse hindamine ja sellega ümberkäimine on väga pikka aega tihedalt seotud olnud vasaku ja parema poole hindamisega ning ilmakaartega. Vasakupoolsusega seotud negatiivsus jõudis õhtumaade kultuuris haripunkti kristlikus ühiskonnas 3. ja 4. sajandil. Sellest ajast alates on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse ja veel tänapäevalgi on paljudes keeltes väljendeid, milles sõna ''vasem'' on kasutatud halvustavas mõttes. Viimased aju füsioloogilised uuringud näitavad, et käelisus on komplekselt seotud funktsioonide jaotusega vasaku ja parema peaajupoole vahel. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ka paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja tõlgendavad neid muljeid erinevalt. Mõlematel jaotusmallidel on omad eelised.
ole võimeline teist kuulama. Millest tuleb läbirääkimiste käigus (kõneluses) loobuda? 4 Läbirääkimiste käigus tuleb unustada selle teema isiklikult võtmine. Kõige rohkem võidavad kõik siis, kui otsitakse ühiseid lahendusi. 7) Ravikõnelus: Milles seisneb inimese haigus ja miks pöördub ta abi järele (psühhoanalüütiline kõnelus)? Haige inimene on takerdunud omaenese ettekujutustesse ning seetõttu ei oska ta teisi kuulata ja ei saa ka kõnelusse laskuda.Arsti juurde viib ta soov uuesti kõnelema õppida, tal on siiski olemas soov teiste inimestega kõneluses olla. Mis mõttes teise kõneluses ärakuulamine (subjektiivne kõnevõime) tähendab oskamatust kõnelda (objektiivne kõnevõimetus)? Kuulatakse küll teine inimene ära, kuid üksteist ei mõisteta, ühine keel puudub. Mis tuleb raviprotsessis (kõnelemise käigus) omandada?
annaabi.ee 
