Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või muul viisil hävinud inimliku hoolimatuse ja ükskõiksuse tõttu. Tihtipeale poe rahvastikulugu puudutavaid allikaid aga olemas olnudki, sest tollal ajal ei mõeldud
Nende epistemoloogiat võiks nimetada empiristlikuks. Empirism on selline vool filosoofia ajaloos (eelkõige kasutatakse seda uusaja filosoofia ühe peamise suuna iseloomustamiseks), mis peab teadmise allikaks ja tõesuse kriteeriumiks meelte andmeid ehk kogemust (kreeka keeles – empeiria). Stoikud rõhutasid eriti põhimõtet, et kui inimene ei ole jõudnud asja kohta, mille üle ta mõtiskleb, kataleptilise ettekujutuseni, siis peaks ta hoiduma selle kohta oma arvamuse avaldamisest, sest tark inimene ei väljenda pelki arvamusi, mille paikapidavuses ta ei või kindel olla. Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest
Lombroso väitis: "Me näeme kurjategijas metslast, kuid samal ajal ka haiget meest." Lombroso arvates oli kuritegevus eelkõige bioloogiline nähtus ja oma peateose (selle viimaste trükkide maht ulatus 2000 lk) esimeses peatükis "Kuritegevus looma- ja taimeriigis" rääkiski ta näiteks mõnedest taimedest ja loomadest kui mõrvaritest. Iga kord pole Lombroso kriitika olnud õiglane, eriti just tema hilisemate vaadete suhtes. Tegelikult jõudis Lombroso välja ettekujutuseni kuritegevusest, mida põhjustavad erinevad faktorid, millest mõned on bioloogilised, teised pärit keskkonnast. Ja niisugune arusaam on kriminoloogias ja kriminaalpsühholoogias ka tänapäeval täiesti aktsepteeritav. Summeeritavalt võib õelda, et kriminoloogia on tänaseks Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud
annaabi.ee 
