kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Ilma naiste kõrge tootlikuseta poleks keskajal hakkama saadud. Oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel ning ka niinimetud meeste tööd polnud neile võõrad. Perekonna tulud pidid olema nii suured kui võimalik
] Neil kahel süsteemil on ühine see, et mõlemal on statistiline ja mitteuniversaalne iseloom. Samas on need siiski austraalia süsteemidega sarnased (nagu Frazer arvas), kuigi viimased on universaalsed. Seos on aga loogiline, mitte geneetiline. Näide austraalia arandadest ja arabannadest, kelle kultuurid sisaldavad mitmeid omavahelisi vastandusi (üks on isaliiniline, teine emaliiniline, tootem muutub/ei muutu uues elus jne). See, mis arandadel näib süsteemina, jaotub arabannadel ettekirjutuseks ja teooriaks. Pealegi on ühel mehaaniline, teisel statistiline totemism. Arandadel ja nende põhjanaabritel warramungadel (asuvad arabannadest kaugel põhjas) on tootemite funktsioonid vastupidised, aga viimastel on need analoogsed arabannadega, kuigi esinevad teatud erinevused. Seega tegib arandade ja warramugade vahel uuesti perioodiliste mitteperioodiliste struktuuride opositsioon nagu arandade ja arbannade puhul. Muidu (kui isa- või
(Nagu Platoni ,,idee".) Kanti peeti uusaja idealistiks, sest ,,asi" sarnaneb Platoni ,,idee"-ga. ,,Praktilise mõistuse kriitika" Kant rõhutab seda, et moraal peab olema sõltumatu e. autonoomne inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau. Kanti eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks ettekirjutuseks). ,,Otsustus võime kriitika" otsustusvõime (saksa k urteilkraft) on võime hinnata kunstiteost. Kunstiteose hindamine basseerub sellisel erilisel naudingutundel, esteetilisel naudingul, ja seda ei ole võimalik tõestada. ,,Kunst kunsti pärast" kunstiteost ei käsitleta tema eesmärgi päraselt (otstarbekuse seisukohalt), vaid sõltumatul naudingutundel. Kanti ühiskonnafilosoofia tegeles sellega oma elu lõpuaastail vana mehena.
annaabi.ee 
