jõu – ühiskonn as on parteiga liitumine tehtud kohustuslikuks. Valimistel kandideerib ainult see partei ning puuduvad alternatiivid (üks koht – üks kandidaat). Konfliktid ühiskonnas eksisteerivad ainult valitseva eliidi liikmete vahel. Majandus on enamasti juhitud riigi poolt. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit:Kambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja NSVL. Mittedemokraatlikud mudelid on selgemini piiritletavad kui seda on demokraatlik mudel. Rahvusvaheliste suhete teooria – realism Realism on üks kahest suurest rahvusvaheliste suhete teooriast. Realistid leiavad, et nende teooria annab usutavaima pildi maailmas valitsevaist vastasseisudest. Realistide teooriat on kinnitanud peaaegu kogu 20
mittepoliitilistel elualadel vastavate seaduste või kitsenduste elluviimisega Näit: Tiili Pinochet'i juhtimisel. Totalitaarne reziim Riigi sekkumine on totaalne. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja 15 16 isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid
instrument, mis koondab ühiskonnas jõu – ühiskonnas on parteiga liitumine tehtud kohustuslikuks. Valimistel kandideerib ainult see partei ning puuduvad alternatiivid (üks koht – üks kandidaat). Konfliktid ühiskonnas eksisteerivad ainult valitseva eliidi liikmete vahel. Majandus on enamasti juhitud riigi poolt. Poliitiline süsteem tungib sisse põhimõtteliselt kõikidesse eluvaldkondadesse nagu kultuur, moraal, majandus ja religioon, tegeletakse käitumise ja isegi ideede ettekirjutamisega. Kõik organisatsioonid on allutatud riigile. Demokraatia Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima Solon, kes pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus
annaabi.ee 
